Karusnahatööstus ja sellega seonduv on üha suurema arutelu alla on tõusnud: kas on tänapäeva ühiskonnas on vaja metsloomi terve nende elu puuris pidada ja tappa selle nimel, et teha võtmehoidjatutikesi ja mütsitutte, kasukaid ja kraesid? Ka sel teemal mõtiskleb ja arutleb armastatud loodusemees Fred Jüssi täna õhtul kell 20 Raadio 2 saates " Hallo, Kosmos!". Alkeemia uurib, milliseid mõtteid tekitab vanameistris see, kui inimene promeneerib ringi seljas luksuslik karusnahkne kasukas?
Karusnaha kandmine on edevuse ilming. Ma arvan, et lambaid võib ju kasvatada ja käia lambanahkse vestiga. Ega luksus ei loo mitte midagi muud kui luksust ja edevus ei loo midagi muud kui edevust. Mina käin näiteks kampsuniga. Lapselapsed ütlesid, et neil on hobusevanaisa, tema oli peremees maal, teine vanaisa oli kepivanaisa, see kes kepiga käis ja mina olin siis kampsunivanaisa. Mul on ikka see väga hea kootud villane kampsun ja selle vastu ei saa mitte miski. Ma kannan need kampsunid alati räbalateks.
Ma toon ühe näite. On ju tehtud mütsid, mis on mitte täiskasvanud, vaid väikese hülgepoja nahast tehtud. Ma nägin seda, aga mul ei sobinud mütsikandjale selle kohta märkust teha. See mood läheb jälle mööda. Inimesed mõtlevad ümber ja näevad seda teistmoodi. Aga no siis tulevad samas uued hullused lihtsalt. Inimestel ei ole ju tegelikult vaja seda.
Praegu on suur arutamine selle üle, et kas hülgejahti pidada. Minul tekib siin küsimus, et kas te olete näljas või? Mul on meeles, kuidas vanasti oli arutelu, et jahimehed peaks hakkama laskma hülgeid. Ma võtsin siis maki kaasa, et räägime sellest hülgeküttidega. See on terve omaette maailm koos oma traditsioonidega: neil on spetsiaalne varustus ja tehnika, kuidas seda teha, omad kombed. See, et sa tõmbad pikad kummikud jalga ja võtad jahipüssi ning lähed neid laskma – see on totrus. See ei ole üldse võimalik. Mul on lausa piinlik küsida, et miks seda üldse vaja on. Muidugi leidub alati mingi põhjendus või ettekääne.
Inimese ainus õigustus küttimiseks oleks see, kui ta vajaks toitu. Praegu on muidugi ka see, et kui inimtegevusega on nende arvukus juba tasakaalust välja viidud, siis tuleb samuti sekkuda. Kui jahimees sekkub, siis tuleb seda mõista, sest näiteks sead tuhnivad tema elu ja põllu seal segamini. See on aga hoopis teine asi, kui trofeeküttimine.
Autor: Fred Jüssi
