Diplomeeritud Feng Shui koolitajad Siret ja Janno Seeder kinnitavad, et ei kaasaegses geobioloogias ega iidses Feng Shuis pole õigupoolest midagi müstilist – loodus mõjutab meid kõiki ja mõjutused on mõõdetavad. Me reageerime loodusenergiatele kas teadlikult või ebateadlikult niikuinii. Targem on mitte loodusega vastuollu sattuda, muidu jääme igal juhul kaotajaks ja kannatajaks. Mõistlik on looduse iseärasusi tundma õppida ja end nendega kohandada, siis elame ja areneme me hästi. Täpselt selliste asjadega tegeleb Feng Shui.
Vanad hiinlased on seda alati teadnud. Nii tähendabki feng hiina keeles tuult (ehk lahtiseletatult informatsiooni, mis mõjutab meid ülalt, õhu kaudu) ja shui maad (ehk informatsiooni, mis mõjutab meid maa kaudu). Inimene peab nende vahel tasakaalus olema, siis on ta terve ja tegus.
Maa ja taeva vahel
Juba eelmise sajandi 30.aastatel ilmusid ka Läänemaailmas esimesed teaduslikud uuringud selle kohta, kuidas (elu)koht meid mõjutab. Prantsuse arst dr Rimbaud leidis näiteks, et 60-70% inimese haigustest sõltuvad tema elukohast! Hiljem on tõestatud, et see mõju võib olla veelgi suurem.
Peale kohaliku kliima ja geograafiliste iseärasuste sõltume seega veel paljudest teguritest: veesoontest, Hartmanni võrgustikust, magnetväljast, radioaktiivsusest, maalõhedest ja erinevatest keskkonnamõjuritest. Kõlab kahtlemata keeruliselt.
Kui need mõjurid on tänapäeval erinevate seadmetega mõõdetavad, siis ometi osati juba vanal ajal nendega sujuvalt toime tulla. Kui jälgida ajaloolisi ehitisi ja asulaid, saab selgeks et iial ei ehitatud ühtki hoonet ega kaevatud ühtki kaevu juhuslikult. Teadjamehed määrasid vitsa ehk pildadega veesooni ja leidsid pendliga kasuliku koha üles.
Siret Seeder räägib oma vanaema 1888.aastast pärinevast talust: “Kõik eluruumid olid paigutatud täpselt veesoonte vahele, seda võib näha peaaegu kõigis vanades elupaikades. Pigem on hilisemad ümberehitused muutnud hoone loogikat ja loodusega arvestamise tarkust. Kui taluhooneid ehitama hakati, siis pani vitsamees kõigepealt paika pudulojuste elukoha, seejärel alles inimeste oma. Loomade tervis oli tähtis, nendest sõltus talu hea käekäik.
Kindlasti teab igaüks, kui head, puhtad ja veerikkad on vanad talukaevud.
Idast saab energiat, lääs on rahunemiseks
Nii nagu vanas Hiinas, tunti ka Eestimaal ülihästi ilmakaarte mõju inimesele. Siret Seeder räägib, kuidas üks vana Saaremaa mees talle kord talurajamise põhimõtted – ehk siis eestimaise Feng Shui – lihtsalt ja loogiliselt lahti seletas: “Köögi aknad avanegu itta. Inimene ärkab, läheb kööki ja ütleb päikesele tere ning saab rõõmsat energiat vastu. Eluruumid vaadaku lõunasse – päikesevalgust on meil niigi vähe, kasulik on see oma päeva koguda. Magamistoad jäägu lääne poole, õhtune energia rahustab maha ja annab hea une.”
On märgatud, et lapsed õpivad hästi, kui nende õppelaud on vaatega itta, erksa energia poole. Seevastu hüper-aktiivsed lapsed võiksid viibida rohkem läänepoolsetes ruumides, see aitab neil rahuneda.
Kel vähegi võimalust, ehitagu oma maja ka praegu fassaadi – ja peasissepääsuga – ida, lõuna või kagu suunda. Sealtkaudu saab tulla soojus, päikesevalgus ja hea energia. Meie kliimas tasub end kaitsta põhja- ja läänesuuna eest, kust puhuvad külmad tuuled ja puudub soojus. Mitte ilmaasjata ei rajatud juba vanadel majadel põhja ja läände tihedaid hekke, mis jäise tuule eest varju pakkusid.
Hoonete asetus ja proportsioonid on alati tähtsad olnud. “Kui peremees hommikul ärkas, pidi ta maja välisukse lävelt nägema kogu majapidamist – kas on korras aidalukk, riistakuuri lukk jne. Majad paigutati hoovi mitte rivisse üksteise taha, vaid ringi , nii hakkab ka energia paremini liikuma,” ütleb Siret Seeder. Üks hoone asus alati elumajast eemal – saun. Sel on mitu põhjust, kuid üks neist on see, et saunas toimub füüsiline, energeetiline puhastumine ja seda ei toimetata mitte eluruumides.
Kodukoha energiatega osati juba vanal ajal suurepäraselt toime tulla. “Kui vaadata talukomplekse, siis on näha, et maja sissepääs pole suunatud otse sissesõiduteele, vaid on kergelt nihkes. Otsekui juhuslikult jäi vahele kaev, eesaed, puu või kivi. On tekitatud justkui pidur, et võtta kiiresti majale läheneval loodusenergial hoog maha ja meelitada seda siis vaikselt majja, et seejärel enda kasuks tarvitada,” toob Janno Seeder paralleeli Feng Shui põhimõtetega. Samu printsiipe on kasutatud mõistagi nii mõisahoonetes kui ka kirikutes. Kirikud on alati ehitatud kooskõlas ilmasuundadega, energiate liikumist on arvestatud nii altari, kantsli, kooriruumi kui koguduse pinkide paigutusel.
Elame eestlastena mere kaldal, aga vanasti osati merega paremini suhelda – merd austati ja hoiti temaga mõõdukat distantsi. “Vana eestlane, kel vähegi oidu peas, ei ehitanud mitte kunagi maja otse mere äärde,” räägib Janno Seeder.
“Meri muutub kogu aeg, sealt tulevad külmad yang-tuuleiilid. Ilusat suveilma on meil ka suvel vähe. Otse mere äärde ehitati paadikuur, võrgukuur ja sadam, aga mitte elumaja”. Ka hiina Feng Shui näeb ette, et elumaja tohiks olla merest minimaalselt 300 m kaugusel ja 100 m jõest või järvest.
Maa magnetväli mõjutab
Nii Siret kui Janno Seeder on harjunud inimestega, kes Feng Shuisse skeptiliselt suhtuvad. Janno märgib: “Kui oled midagi avastanud, ei tasu selle avastusega teistele inimestele vastu pead virutada!” Kes aga tajub, et mõni suund elus parandamist või muutmist vajaks, see võib proovida asjatundjate abiga alustuseks oma kodust keskkonda parandama hakata.
Eesti asub väga õnnelikus kohas, kinnitab Siret Seeder: “Meil on siin mõõdukalt aktiivne magnetväli, mis mõjub inimesele virgutavalt – ei lase tukkuma jääda. Siin on ka hea töötada pendliga.” Maailmas on palju paiku, kus pendel on väheaktiivne ja seda eelkõige lõuna poolkeral.
Seevastu meie tuntud energiakeskusi, nt Kirna mõis ja muud kohad, et neid tullakse lausa väga kaugelt uurima. “Meil siin on väga head eeldused õppida pendli ja vitsaga töötama. Kuid nagu iga õpe vajab see regulaarset mõtestatud harjutamist,” ütleb Siret.
Magnetväli määrab ära paiga aktiivsuse või “unisuse”. Magnetvälja mõju on võimalik, kuid suhteliselt keerukas tasakaalustada. Kui magnetväli on aktiivne, siis väljendub see ülierksuses – väga hea on sellises kohas tööd teha, aga puhata raske. Kui magnetväli on “unine”, siis on seal hea magada, kuid pea võimatu ärksalt tegutseda. “On kodusid, mis ei ole loodud töötegemiseks! Seal saab ainult välja puhata,” nendib Siret Seeder.
85% magnetväljast on n.-ö- keskmine, kus saab nii magada kui tööd teha. Anomaaliaid esineb harvem. “Näiteks vanad sõjaväeosade territooriumid. Ma ei tea, mida seal tehtud on, aga sellistes kohtades läheb vahel magnetväli nii kõrgeks, et seal olla ei saa.”
Ettevaatlik tasub olla ka aladel, kus loodus on kurnatud. Näiteks endistel kolhoosipõldudel, mida on aastakümneid väetiste ja kahjuritõrjega piitsutatud, ei taha enam ükski korralik taim kasvada.
“Haigetesse” paikadesse ei tasu ka oma maja rajada.
Sireti ja Janno soovitusi kodu aura parandamiseks:
• Maja ehitama asudes ärge võtke kergekäeliselt puid maha! Suured puud suudavad neutraliseerida rohkesti inimese jaoks negatiivset energiat
• Ei ole olemas häid ega halbu taimi. On selliseid, mis kasutavad elutegevuseks inimese jaoks mittesobilikku energiat, ja on teisi, mis tarvitavad sama energiat kui inimenegi. Näiteks vahtrad kasvavad enamasti otse veesoonel. Samas on tegemist inimese jaoks head energeetikat omava puuga.
• Maja ja sisehoovi kujundamisel lähtuge ilmakaarte mõjust ning jälgige looduse harmooniat, loogikat.
• Teadke, missugune info jääb teie kodu alla. Nii magamis- kui ka õppimis(töö)koht ei tohiks jääda veesoonele. Küsige ehitajalt vastavaid uuringuid (ka radoon).
• Võimaluse korral ärge kasutage garaazi pealset pinda eluruumidena.
Ilmunud SL Õhtulehes
Allikas: www.inkodu.ee, www.seeder.ee
