Kristallkamber on isemoodi ja väga ilus koht. Ühes Tallinna kesklinna kortermajas asuva korteri ühte tuppa on loodud tuhandetest kividest ilus küütlev väike ruum, mis mõjutab igaüht, kes sellesse astub – pole oluline, kas seda eelnevalt usutakse või mitte. Kivid on võimsad tegelased ning nende mõju saadab inimesi veel kaua pärast nendega kohtumist. Ent lisaks sellele, et Kristallkambris võib astuda dialoogi selle ruumi saladuslikult kauni omapäraga, saab seal suhelda ka erinevate terapeutidega.
Evelyn Luikmel on valgustervendaja, kes aitab inimestel leida seose oma tunnetega – ka nendega, mis on hoolikalt alla surutud! – ning universaalse valguse jõuga. Kui tema õpetustega kaasa minna söandada, saab kontakti nii jõuga Maa sügavustes kui ka Universumi avarustes.
Aga milline inimene on Evelyn Luikmel ise? Mis teda motiveerib ning kust ta leidis jõu ja oskused teistelegi abiks olla?
Evelyn, mida te täpsemalt teete? Millega inimesi aitate?
Tervendan käte, silmade ja kristallidega, kasutan ka Tiibeti kõlakausse. Põhiline, mille toetamisega tegelen, on inimeste endi mõttejõud. Ma ei saa inimesi muuta, aga ma saan aidata neil ise ennast muuta – aidata aru saada, mida nad tahavad ning mida saavad ise teha. Kui inimene teeb seda, mida ta teha ei taha, ei saa ta oma unistusteni jõuda.
Miks teevad inimesed seda, mida nad teha ei taha?
Paljud inimesed, kellega olen nii oma töö raames kui ka mujal kohtunud, ei ela enda elu. Muretsetakse teiste pärast ja mõeldakse teiste peale, uskudes samas, et see ongi hea abikaasa, kaaslase, lapsevanema või lapse kohustus. Aga inimese enese elu jääb selle juures ju elamata.
Kuidas saada aru, kas elad enda või kellegi teise elu?
Igapäevarütmis tihtipeale ei saadagi aru. Kui aga tuntakse end väga väsinuna, kurnatuna, siis tasuks hakata mõtlema, kuhu hingejõud kaob. Ehk on see nö ära antud, kellegi teise teenistuses? Kui inimene annab oma jõu ära ja jätab enda sellest ilma, kannatab ka tema tervis, see muutub vastuvõtlikuks erinevatele viirustele ja bakteritele, halvemal juhul võivad tekkida erinevad rasked kroonilised haigused.
Milliste muredega teie poole pöördutakse?
Kõige sagedasem emotsioon on väsimustunne. Sageli kaasneb sellega valik väga erinevaid füüsilisi probleeme – peavalud, seljavalud, uneprobleemid, ärevus… On nahaprobleeme, näiteks psoriaas. Aga on ka palju raskemaid tervisehäireid. Minu juurde on tuldud probleemidega, kus arstid on öelnud, et neil pole enam midagi teha. Näiteks neljanda staadiumi vähk… Arst andis patsiendile aega paar-kolm kuud. Ta alustas minu juures tööd endaga, nüüd oleme seda teinud juba kaks aastat…
Kuidas te arstidesse ja meditsiini suhtute?
Eelistatult töötan ma koos arstidega. Alternatiivne ja klassikaline ravi ei peaks teineteist mitte välistama, vaid pigem toetama. Arst saab teha uuringud ja määrata diagnoosi. Mina saan aidata inimesel aru saada, kuidas tema olukord selliseks on kujunenud ning mida ta saab oma elus ja mõtlemises korrigeerida, et ravi toetada.
On ka nii olnud, et inimene tuleb esmalt minu juurde. Ma näen, mis tal on viga, aga mina ei diagnoosi. Küll aga saan ma inimesele öelda, et sa peaksid minema arsti juurde ja laskma üht või teist elundit või seisundit kontrollida. Ja siis on inimene tulnud pärast tagasi ja küsinud – kuidas sa seda teadsid? Ei teadnudki – lihtsalt nägin, kus on probleem.
Mis inimestele peale haiguste veel muret teeb?
Olen näiteks aidanud naistel lapsi saada. See on tänapäeval päris suur mure, et naistel on raskusi rasestumisega – nii neil, kel veel ei ole õiget partnerit kui ka neil, kes üritavad tulutult koos kaaslasega.
Millega te sel juhul aidata saate?
Laps on reeglina energiakehana olemas juba mitu aastat enne seda, kui ema teda füüsiliselt ootama jääb. Tema hingega on võimalik ühendust võtta ja teda ellu kutsuda.
On olnud näiteks nii, et ma sain ühendust lapsega, kes tahtis tulla just selle ema lapseks, aga emal polnud veel meest, kes oleks lapse isa. Lapse vaim aitas emal leida õige partneri ning kui vanemad olid kohtunud, saigi hing materialiseeruda sündivaks lapseks.
Minu juurde on tulnud ka naisi, kes käivad kunstlikul viljastamisel. Elu nende protseduuride ajal on täis lootusi ja pettumusi, aga need emotsioonid ei lase naisel rasestuda.
Saan aidata emotsioonid maha võtta. Igasugune emotsionaalne kontroll on tugev piiraja. Kui soov on soovitud, tuleks usaldada elu sedavõrd, et lasta olukordadel, mis soovi täitumiseni viivad, vabalt kujuneda. Universum aitab leida parima viisi soovide täitumiseks, aga talle tuleb selleks jätta vaba tee, mitte lootuste ja hirmudega oma võimalusi kitsendada.
See kehtib ka haigustest tervenemise kohta?
Kindlasti. Näiteks see vähihaige, kellest enne rääkisin. Ta on väga tugev inimene ja oma lootusetust prognoosist kuuldes lõi ta väga tugeva negatiivse välja, mis teda hävitas. Kui aitasin tal sedasama jõudu positiivse suhtumise poole pöörata, sai ta sellega hakkama ning tema tervis läks kiiresti paremaks.
Mis on sellise negatiivsuse põhjusteks?
Siin ma näen üht probleemi, millega arstid silmitsi seisavad. Arst ei tohi anda lootusi, millele ta ei saa anda teaduslikku garantiid. Sest kui ta eksib, siis võib patsient kaevata nii tarbijakaitsesse kui ka kohtusse. Arst peab olema objektiivne ja väga aus. Aga kriitilises olukorras pole see objektiivsus alati kuigi julgustav ega rõõmustav ning patsient hakkab kaasa töötama negatiivses võtmes.
Siin saan ma aidata. Ma saan aidata inimesel leida jõudu nii enda seest kui ka väljastpoolt ning julgustada teda selle jõuga end tervendama. On inimese enda teha, kas ta võtab selle vastu, mida ma pakun. Olen sageli olnud n-ö viimane õlekõrs, sest vaimse õpetuse vastuvõtmiseks on sageli vaja jõuda enne nn lootusetusse olukorda.
Ega te ise arstiks pole õppinud?
Ei ole. Minu taust nii õpingutes kui ka varasemas tööelus oli majandus, ärijuhtimine. Tean küll, et lapsena olid mul tervendajavõimed. Mu emal oli selgrookõverus, skolioos, ja selle tõttu tugevad seljavalud. Kui ma talle käed peale panin, andis valu järele ja ma tegelesin oma ema tervendamisega väga palju.
Aga hiljem läksid tuli muu elu peale ja need oskused läksid meelest. Õppisin, töötasin ekspordijuhina, sain lapsed ega mõelnud enam endast kui tervendajast.
Kuidas tervendamisteemasse (tagasi) jõudsite?
Selleks oli endal vaja haiget saada. Käisin ekspordijuhina igal nädalal autoga Riias ja ükskord sõitsin Ikla piiri lähedal libedaga teelt välja. Põllul jäin pisut enne suurt truupi pidama – nagu oleks keegi hoidnud. Autoga oli kõik. Mina ei saanud esimese hooga arugi, et mul midagi viga oleks, korraldasin oma ärajäänud kohtumisi, allkirjastasin digitaalselt lepinguid ja muudkui suhtlesin. Hiljem kukkusin kokku. Paranemise ajal oli aega mõelda ja aru saada, et mul on aeg oma elus muutus teha. Sain aru, et tegelikult oli mu keha mulle ammu märku andnud, et peaksin ala vahetama, aga ma ei pööranud sellele tähelepanu.
Milles sellised märguanded avalduvad?
Näiteks selles, et mul oli laktoositalumatus, aga just piimatoodete müügiga ma tegelesin. Vahetasin vahepeal sojapiima vastu, aga sain teada, et ka soja tekitab mul allergiat. Käed reetsid – kogu aeg oli nahk väga kuiv ja sõrmeotsad kirvendasid. Võib-olla oli see vihje, et käed ootaksid minult mingit muud rakendust…
Kuidas allergiatest jagu saite?
Läksin kõigepealt taimetoidule üle ja sellest oli abi. Proovisin ka toortoitumist ja see aitas mul olulisel määral alla võtta. Aga toortoitumine tähendab, et päevas kulub arvestatav aeg toidukordade ettevalmistamisele, kui aga tahta tööl käia ning midagi saavutada, tuleb leida vähem ajamahukas viis toitumiseks. Praegu tunnen, et tavaline taimetoit sobib mulle väga hästi. Üle kümne aasta pole ma liha ega piima tarbinud. Muna söön küll, muidu kukuvad juuksed peast välja.
Aga see kõik oli töö iseendaga, mitte teistega. Teiste aitamiseni jõudsin tänu ühele juhuslikult kohatud targale naisele. Olime müügilettidega ühel messil kõrvuti, kui ta küsis minult, et miks ma olen õnnetu, kuigi mul läheb hästi? Ta pakkus raskemetallide teste ja tegi seda ka mulle. Juhtus nii, et kui tema autosuvilas käisin, käis seal plahvatus. Otse keset Tallinna linna, Olümpia hotelli ees autoparklas.
Ja see muutis midagi. Korraga hakkasin ma teadma, mida inimesed mõtlevad, mida tunnevad, millised valud ja haigused neil on, milliseid saladusi nad tahavad varjata… See oli päris õudne tunne ja mul läks aega, enne kui selle vaigistada sain. Ma tõesti ei taha kõigi kohta kõike teada ega tungida nende inimeste privaatsusesse, kes seda ise ei soovi.
Mis edasi sai?
Tuli hakata elama uue iseendaga. Lisaks mõtetele tegin tööd oma kätega. Kätest voolas läbi väga palju energiat, mille esimene maine väljendus oli see, et mul läksid läbi kõik kodumasinad. Õppisin oma energiat vaos hoidma ja ostsin uued. Need jäid õnneks püsima.
Anded antakse selleks, et maailmas midagi muuta. Minust sai tervendaja. Hakkasid tulema inimesed, kes vajasid abi. Saan aidata kohtudes, aga ka distantsilt – näiteks fotot vaadates või telefoniga rääkides. Oluline on äratada inimeses jõud, millega ta end ise aidata saab. Pole vahet, kus inimene hetkel füüsiliselt viibib. Minu inimeste hulgas on mitmeid eestlasi, kes elavad Eestist kaugel, kellega suhtleme telefonitsi.
Kas abivajajate hulgas on rohkem naisi või mehi?
Umbes võrdselt. Ei saa öelda, et ühtesid oleks oluliselt rohkem kui teisi. Energia- ja tervisemured ei sõltu soost.
Miks just kristallid?
Kividel on väga palju häid omadusi ja neist võib jõu saamisel ja enese siseilma korrastamisel palju abi olla. Ka meie kodumaistest kividest – nii suurtest rahnudest kui ka väikestest kividest, mis näiteks rannas lausa kutsuvad end pihku võtma. Eesti kivid töötavad väga hästi. Kes ei usu, proovigu järele – viis minutit seismist looduses suure kivi kõrval viib ära hulga muresid.
Kristallkambris aga töötan sellepärast, et mind kutsuti siia tööle ja see on väga hea ja väekas koht. Kristallid on abiks inimese valguskeha aktiveerimisel, nad annavad hea alguse protsessile, mille käigus inimene end ise tervendab.
Kui parajasti tervendaja juurde ei saa või ei taha tulla, kust veel lisajõudu saab?
Kindlasti loodusest. Loodus viib harmooniasse. Oluline on olla vahepeal vaikuses, mürast eemal. Minna metsa, maale, mere äärde, võtta aeg maha ja lasta energial enesest läbi voolata. Suvi on ees, igaüks võiks leida võimalusi tavapärasest elust veidi eemalduda ning looduses käia.
Kui ise endaga intervjuud teeksite, mida tahaksite kõige enam rõhutada ja esile tõsta?
On igaühe enda otsus, mida ta teeb ja kuidas elab. Oluline on kuulata oma südant ja saada aru, mida tegelikult tahetakse. Mida tahetakse ise, mitte selleks, et kellelegi teisele meeldida või vastu tulla. Pole vaja tunda hirmu, pettumust või viha, armastus ja edasiminekujõud on olemas kõigi jaoks.
Armastuse kohta rõhutaksin veel, et seda ei saa otsida väljastpoolt iseennast. Armastus tuleb kõigepealt iseendast üles leida, kõik väljastpoolt tulev on selle peegeldus.
*
Isiklik kogemus ka. Meie vestluse lõppedes palub Evelyn mul hetkeks paigale jääda ning ütleb siis peaaegu sõna-sõnalt välja mõtte, millega ma eelmisel õhtul magama jäädes tegelesin. Koos temaga oli selle mõttega tegelemine kindlasti huvitavam kogemus, kui oleks olnud ilma temata – sekkus üks kena kivi Kilimanjaro jalamilt ning kõlakauss tegi üsna sellist häält, mis resoneerus mainitud mõttega.
Lisaks kõik need kiired, mis inimest all ja ülal asuvate jõududega seovad. Ehkki ma kindlasti ei oska põneva kogemuse järel neid kiiri kasutada, meeldib mulle teada, et on olemas ka selliseid võimalusi.
Autor: Anne-Mari Alver
Intervjuu Evelyn Luikmega ilmus ajakirjas Saladused
Kalle Landra ehitas enam kui 200 000 kristalliga kaetud kistallikoja oma kätega. Selles väekas paigas võtab Evelyn Luikmel vastu inimesi, kes tahavad oma sisemaailmas toimuvast paremini aru saada.
