Berkley ülikooli teadlased leidsid rahulolu, rõõm, armastus ja uhkus. Seejärel võeti neilt igeme- ja põsekoe proove, mis näitasid, et nendel, kes olid rohkem kogenud kõnealuseid emotsioone ja eriti hardust, imetlust ning hämmastust, oli madalaim põletikunäitaja tsütokiin Interleukin 6 tase. Uurijad arvavad, et hardus ennustab vähenenud põletikkusoodustavate tsütokiinide taset, kuna see on seotud uudishimu ning sooviga ümbrust uurida, mis on vastandlik põletiku all kannataja käitumisele, mille puhul isik hoopis eemaldub teistest ning teda ümbritsevast keskkonnast. Varasemad uurimused on leidnud veel, et harduse kogemine võib võimendada loomingulist mõtlemist, aitab luua tunde, et päevas on piisavalt aega ning innustada tähendusrikast isiklikku muutumist.
Varasemas uurimuses oli Keltner defineerinud aukartust kui tunnet, mis on “naudingu kõrgeima taseme ja hirmu piiril” ning on inspireeritud kokkupuudetest kauni ja ülevaga. Uuringu kaasautori Jennifer Stellari sõnul on hardust tekitavad kogemused kõige rohkem inspireeritud looduses viibimisest, millele järgneb teiste muljetavaldavatele saavutustele tunnistajaks olemine, spirituaalsetes ning religioossetes sündmustes osalemine ning kunsti ja muusikaga tegelemine.
Stellari sõnul loodavad uurijad, et nende leiud aitavad inimestel näha näiteks pargis jalutamist ning muuseumis käimist kui olulisi viise oma tervise hoidmiseks, mitte pelgalt rahulolu allikatena. Ta usub, et selliste positiivsete kogemuste paigutamine oma igapäevarutiini võib olla tervisele olulisem, kui on varem usutud.
Allikas: Telegram.ee
