Aastasõõr
Kuigi enamuse eestlaste elulaad erineb suuresti esivanemate omast, oleme me jätkuvalt osa loodusest ja mõjutatud selle muutlikest ilmetest. Samaks on jäänud ka juured ning esivanemate pärand.
Loodusteaduste areng ei välista kuidagi meie vaimsesse kultuuripärandisse kuuluvate põliste tavade austamist ja järgimist. Pigem vastupidi. Loodusega tundlikus kooskõlas elanud paljude põlvede kogemustest kasvanud pärand annab kodukohale ja maailmale meiegi jaoks sügavama tähenduse ning väärtuse.
Jõulukuu – lõpus on algus
Aasta kaheteistkümnendal kuul on maakeeli mitmeid nimesid: jõulukuu, joulukuu, jõõlukuu, talvistepühakuu, talviste püha kuu, talsipühakuu, talsipühikuu, talissepühakuu, talssepühakuu, talsipühiq, talvistepühiq, talvistekuu, talvsipühakuu, talipühakuu, talvekuu, mängukuu.
Detsembri ehk dekabri nimi on maakeelde laenatud vene ja saksa keele vahendusel ladina keelest, kus decem tähendab kümmet. Vana-Rooma kalendri aasta algas urbekuus ning jõulukuu oli seal kümnes kuu.
Maakeelsed kuu nimed seostuvad eelkõige aastavahetuspühaga, mida vana Oandi mail kutsutakse talistepühadeks ja mujal jõuludeks. Kuna pühad on olnud suureks laulmise- ja mängimise ajaks, on seda kuud kutsutud ka mängukuuks.
Jõulukuu pühad
Jõulukuu sisse jääb aastaringi viimane pime ots ja uue aastaringi hakatus. Sel ajal peaks inimene koos loonaga puhkama – valmistuma uueks ringiks. Iseäranis talvises päevapesas tuleks oma kodus, aga ka mõtetes ja hinges luua pinda puhtusele ja pühale ning võtta enesele aega.
Jõulud 21.-25.12. Advendi pidamine on Eesti rahvakalendrile võõras samuti kui valentinipäev ja halloween. Kuid jõulud on omad ja põlised aastavahetuspühad. Võrumaal on veel hiljaaegu kutsutud jõulukuu 25. päeva vastse ajastaja päevaks (uue aasta päevaks).
Jõulude hakul – 21.12. – saabub aasta lühim päev. Järgnevad päevad kriipsupealt ühepikkused ja neid kutsutakse talviseks päevapesaks. 24.12. tähistatakse suure pidulikkusega vana-aasta õhtut, sest järgmisel päeval Maa pöörab end päikesele vastu ja algab uus aastaring.
Esivanemad teadsid, et elu saab alguse seemnest või munast. Aastalgi on seeme – jõulupühad. Kõik see, mis sa uue aja hakul teed või tegemata jätad, mõjutab eelolevat omal moel. Esivanemate tarkuste meenutamine ja järgimine pühade ajal toob elumõnu, tervist ja edenemist.
Jõuludel püütakse olla kodus puhates ja lähedastega aega viites. Sel ajal on kodus käimas ka esivanemate hinged. Nende jaoks jäetakse ööseks toit ja söök lauale ja tuli põlema. Kui leib, liha ja õlu on kogu pühade aja laual, ei ole uuel aastal selles peres puudust karta.
Jõulud algavad 21.12. suurpuhastuse ja toitude valmistamisega. Uste, akende ja väravate kohale tõmmatakse kriidi, pliiatsi või noaga kaitsemärgid: kaldrist, ühe joonega viisnurk või ratasrist. Koju hea väe loomiseks meisterdatakse ja riputatakse üles kõikvõimalikke ohutisi – kroone, krässe, hälle ja jõulutähti. Õhtul tehakse Tahma-Toomas ja viiakse salaja naabrite ukse taha.
Uue aasta öösel süüakse seitse või üheksa korda, et saada eelolevaks aastaringiks jaksu ja rammu. Söögikorraks piisab ka mõnest suutäiest. Uue aasta saabudes tuuakse tuppa värsket vett ja pestakse nägu. See toob tervist ja jõudu.
Uue aasta päeval, 25.12. käivad mehed ja poisid külas head uut aastat soovimas. Päev hakkab nüüd pikemaks minema. 26.12. alates on kohane külas käia nii meestel kui naistel.
Jõuluaeg kestab jõuluemapäevani (17.01.). Mõnes kandis isegi pudrupäevani (02.02.).
Rahvatarkust jõulukuust
On talve- ja jõulukuul mets härmes, siis tuleb korralik suvi ja vilja-aasta. Tallinn
Kui jõulukuul tuiskab, on järgmnisel suvel hea marja- ja puuviljasaak. Kodavere
Pühis käändas pääval valgõ puul pääle, siis paranõsõ ilma kah. Selle üldäs: pääväkänäk. Tulõ ai inne õigõt talvõ kui päivakäänäk mööda läheb. Rõuge
Toomapäev andnud kõige suuremat hirmu: siis sel ööl, kui vaimud (hinged) heaste toidetud ei olnud, tulla inimesi hirmutama. Sellepärast pidanud kõik öö hurtsik peergudega valgustatud olema. Tarvastu
Taivas õhkab punasest jõulu paiku, siis tuleb külmä, enne püeripäivä tähendab sooja. Lüganuse
Vanad inimesed ütlesid: “Kust tuul kolmandal päeval pääle pööripäeva puhub, sinna jääb ta terveks talveks.” Nüüd on see kolmas päev jõulu esimesel pühal, millal nüüdki tuule suuna märgitakse. Karja.
Südakuu – Jaanuar
Südakuu näitab tähelepanelikule vaatlejale ilma valgenemise märke. Siin-seal võib kuulda ka tihaste arglikke kevadhüüdeid. Iga päev on kukesammu võrra pikem ja viib kevade poole.
Kuu esimene pool möödub veel jõulude vaimus ja 17.01 olev jõuluemapäev on üks jõulude lõpupäevi.
Aastaringi esimesel kuul on maakeeli mitmeid nimesid: südakuu, vahtseaastakuu, vahtse ajastaja kuu, vahtsõaesta kuu, helmekuu, helmkuu, surmakuu, hundikuu, talvekuu, talvestekuu, näärikuu, nääripäevakuu.
Südakuu tähendab talve südant, vahtseaasta- ja näärikuu uueaasta kuud, helmekuu härmahelme aega, surmakuu inimeste sagedast surmaaega, hundikuu huntide jooksuaja algust.
Jaanuari (vadja maakeeles janvari) nimi pärineb Rooma kalendrist, kus aasta esimene kuu oli pühendatud jumal Janusele. Kuu teine tuntum laenunimi – näärikuu – on aga skandinaavia päritolu (rootsi nüår).
Südakuu pühad
14.01. Taliharjapäeval pöörab karu külge ja hakkab teist käppa imema. Soomes ja Karjalas on see päev peamine talve poolitaja. Meil võivad lapsed korjusepäevast alates toas paljajalu joosta. Korr (musträhn) hakkab vastu puuoksi põristama, see olla esimene kevade märk.
17.01. Jõuluemapäev (ka tõnisepäev) on tõnni vaka püha. Keedetakse pool seapead või seajalgu ja oa- või hernesuppi. Enne söömist viiakse esimene osa toidust annipaika. Jõuluemapäeval on poole peal loomade toit.
Kui sel päeval paistab niigi palju päikest, et mees jõuab hobuse selga hüpata, ennustab see ilusat suve ja head viljasaaki. Samuti on siis mehed terved.
Sel päeval sünnib esimene hülgepoeg merre ja putukatele tuleb hing sisse.
Radokuu – veebruar
Kõrgemalt käiv päike võib keskpäeval juba palet soojendada ning õhtud venivad sinakate hangede kohal pikemaks. Talv on ometi täies jõus. Radokuud loetakse koos südakuuga aasta üheks kõige külmemaks ja kõvemaks ajaks. Kõval (ka kuival, kalgil) ajal tehtud või alustatud asjad jäävad püsima, ei rikne ega lagune kergesti. Vanasti tehti sel ajal laeva-, maja ning muud tarbepuud.
Maakeeli on kuul mitmeid nimesid: radokuu, radukuu, helmekuu, tõine kuu, soesõidukuu, hundikuu ja kirbukuu. Kirikukalendrist on pärit nimed nagu: küündlapäävakuu, küünlakuu, küündlakuu, küündlekuu, küinlakuu, küinglekuu, vastlakuu ja lihaheitekuu.
Eestis ametlikult kasutusel olev veebruar pärineb Rooma kalendrist ning on pühendatud jumal Februale.
Kanepis on kõneldud: Kõige kuivem aeg on siis, kui küünlakuu kolme päeva vanune on, siis on kõige parem puuraiumise aeg. Ehituspuud ei mädane, peavad kaua vastu, põletispuud annavad valusa tule. Kõik puud üldse, eriti tarbe- ja ehitispuud, tulevad kuival ajal võtta, s.o vana- ehk ka noorekuu viimasel veerandil. Kui aga küünlakuu kolme päeva vanune, siis maksab ainult kolm korda kirvesilmaga puud vastu koputada ja puu kuivab ära.
Radokuu pühad
02.02. Pudrupäev poolitab inimese toidu. Külma süda on lõhki. Selle päeva päike annab naistele head tervist. Pudrupäev on naiste püha – naised käivad külas, mehed teevad koduse töö. Saartel, Lääne- ja Lõuna-Eestis juuakse tervistavat küünlapuna – punast jooki või lihtsalt õlut. Kindlasti keedetakse tanguputru.
16. – 17.02. Kihlakud (liugupäev ja tuhkapäev. Liugupäeval (24.02.) on keelatud naistetööd. Käiakse liugu laskmas: mida pikem liug, seda parem. Keedetakse seajalgu ubade ja hernestega. Kui sel päeval juukseid lõigata, siis kasvavad need hästi. Tuhkapäeval (25.) seevastu ei tohi üldse juukseid kammida. Tuhkapäeva külalistele (eriti naistele) visatakse tuhka või soola jälgedesse, et nad kärbseid või nõidust ei tooks. Nüüdsest ei võeta enam toas tuld üles.
Autor: Ahto Kaasik
