Millest ammutan oma naiselikku väge?
Mulle väga meeldivad mantrad. Kui ma tunnen, et mul on vaja väge juurde, siis mulle meeldib mantraid laulda. Ma teen seda koos oma tütrega, talle ka väga meeldivad mantrad. Mulle meeldib ka väga kitarrimuusika ja ma alustasin kitarriõpingutega. See on väga rahustav. Unistan, et ühel hetkel ma võiksin laulda mantraid kitarri saatel.
Samamoodi on minu kireks tantsimine. Kui ma lähen ööklubisse, siis mu sõbrad teavad, et me ei saa lahkuda enne kui tuled põlema pannakse. Mulle meeldib ka luuletusi kirjutada, ma võiksin anda tegelikult välja juba üsna mitu luuleraamatut aga praegu ma kirjutan neid sahtlisse, iseenda jaoks. Inspiratsioon tuleb lihtsalt kuskilt, ma ei tea kustkohast. Mäletan, et kui ma olin noorem, siis ma unustasin oma märkmiku alla ja siis mul tuli meelde, et: “Issand jumal! Mu patupiibel on seal!”. Seal patupiiblis olid ju kirjas kõik poisid, kellega ma olin kunagi musitanud. See oli minu jaoks hästi suur saladus. Siis ma hiilisin alla, vaatan ema nutab. Ma mõtlesin, et no nii, nüüd ma olen vahele jäänud. Aga õnneks nad leidsid luuletuste koha ja ema oli isale neid luuletusi ette lugenud.
Väge annavad mulle ka kristallid. Lähen kristallipoodi kui tunnen, et on vaja mingit väge juurde. Vahel kanaldades universum.com-ist tunned, et mingid failid on vahelt kaduma läinud. Kristallid siis aitavad neid kätte saada.
Ma veedan ka nii palju kui võimalik aega oma kallite sõpradega. Minu ümber on inimesed, kes on hästi ägedad ja lahedad ja toredad. Minu ümber ei ole inimesi, kes oleksid kibestunud või kes tunneksid, et nende elus on midagi väga halvasti. Kõik mu sõbrad on väga positiivsed. Eks see ole ka see, et milline on inimene ise, selliseid inimesi ta ka ligi tõmbab.
Mulle meeldib lugeda. Mul on praegu pooleli 6-8 raamatut. Vastavalt tundele võtan raamatu, mida ma siis tõesti sel hetkel vajan. Viimane raamat on tõeline kullaauk minu jaoks, mis mulle väga meeldib – Khalil Gibrani raamat “Prohvet”. Ta kirjutas seda raamatut nelikümmend aastat ja sa võtad selle täiesti suvalisest kohast lahti, ihukarvad on püsti ja loed ühte rida mitu korda – sest seal on nii sügav mõte.
Minu perekond. Minu kõige kallimad inimesed, need keda ma kõige rohkem armastan. Nendega ma veedan enamuse oma vabast ajast. Sõidan ära maale, meil on seal kõrval hobusetall, üle kuuekümne hobuse. Silitan, paitan hobuseid ja olen iseendas.
Samuti ei kujuta ma oma elu ette ilma naudinguteta.
Autor: Epp Kärsin
Kuula vestlusringi “Naise maagiline vägi” kus osalesid Epp Kärsin, Ketlin Kaljas, Kristina Paškevicius Raadio 2 saates “Hallo, Kosmos!” neljapäeva õhtul kell 20 ja kordusena pühapäeval kell 14.
Vaata päevaraamatu “Naise väe maagiline aastaring 2017” kohta lähemalt kirjastuse Pilgrim kodulehelt
