Enesehoolivusel on kolm aspekti. Kui me mõtleme enesehoolivusest, siis ühelt poolt me mõtleme sellest, kuidas ja mis viisidel ma olen lahke iseenda suhtes. Teine aspekt on tõdemine, et kõik inimesed on oma vigadega, kõik ebaõnnestuvad ühel või teisel hetkel, teevad asju valesti ja kogevad elus raskusi. Kolmas aspekt on teadvelolek ehk mindfulness, mis on oma hetke kogemusest teadlik olemine. See on endale teadliku loa andmine olla avatud ja valla sellele, mis praeguses hetkes toimub (mõtetele, tunnetele, emotsioonidele ja aistingutele, mis on kohal) ja seda kogeda. Ma ei püüa hetkel toimuvat kuidagi vältida või muuta, kirjutab Gea Ashilevi raamatus „Kriis - mis siis?!“
Miks on teadveloleku aspekt enesehoolivuse juures oluline? Sest meil on vaja osata märgata ja ära tunda oma kannatuse hetke ja lubada sellel olla. See on eeltingimuseks, et saaksime hakata iseenda suunas teadlikult hoolivalt ja sõbralikult pöörduma.
