Jälgige ja pange tähele, kuidas järgmise päeva mured on tihti õhtuti üles kruvitud, aga hommikul ärgates näete kõike palju leebemates toonides. Seda lihtsal põhjusel, et veel enne kui tavaelu sagedusele lülitute viibite üsna pikalt alfasagedusel, mistõttu ka öeldakse, et hommik on õhtust targem. Kui viibida laienenud teadvusseisundis ehk tavateadvus on võtnud uue lõõgastava mõõtme, siis on lihtsam ennast ja olukordi ümbritseva keskel selgemalt mõista ning vastavalt sellele otsuseid langetada.
Jah, ma tean, et sul ei ole aega ega jõudu endaga tegelemiseks. Meil kellelgi pole aega kui oleme ennast kaotanud, sest aeg on prioriteetide seadmise küsimus ning enese heaolu sõltub sellest, kuhu me oleme iseennast positsioneerinud. Aga küsi endalt, kelle ja mille nimel see aeg kaob? Kas maailm kukub kokku kui veidi pidurit tõmmata, et ennast ka kuhugi sinna ära mahutada?
Sa võid olla nii usin, eesrindlik ja parim töötaja kui tahes, aga kui sinuga peaks midagi juhtuma, näiteks tervis ütleb üles, siis ei taha sind mäletada ega sinust kuulda ükski tööandja ega isegi riik mitte. Siis istud sa oma puuduva sissetuleku, kaotatud tervise ja tühjaks pigistatud eluga masenduses ning saad ise ka lõpuks aru, kuidas üle poole oma elust teenisid sa kedagi teist ja elasid kellegi teise elu. Süüdistada pole sul kedagi, iseennast ka mitte, sest terve ühiskond on kavalalt ellujäämisinstinktidele programmeeritud ning sealt välja astuda on keeruline. Elada on vaja, maksud tuleb maksta, aga mis edasi… mis on elu mõte?
Tuleb alustada enese seadistamist seadmisega oma elu mõtet üha enam rahulolu sageduse poole. Selleks tuleb võtta aega ja aega tuleb võtta kõiges. Austus enese vastu algab väga väikestest asjadest. Võtame kasvõi näiteks lõunapausi. Söö rahulikult ja naudi iga suutäit, isegi lennukipiloot saab seda endale lubada, ilma, et lennuk kukuks alla. Samamoodi tee oma tööd rahulikult, üks asi korraga. Maailm ei kuku sellest kokku, kui mõni asi jääb tegemata, küll aga sinu isiklik maailm kukub kokku, kui üritad kõik maailma asjad ise ära teha.
Ole tänulik, et sul on töö, aga sa tee ka oma tööd ainult läbi tänulikkuse, siis teed sa oma tööd hästi ja mõõdukalt ning sul säilib austus enese ja oma tööandja vastu. Ainult nii suudad sa anda endast parima!
Kui sind surutakse rahulolematusega nurka ja sa hakkad oma tööd tegema läbi higi ja hirmu, töömured segavad sinu puhkust ja sinu und, siis ei saa sa jätta endast maha parimat, vaid sinult nõutakse veel parimast parimat, mis ei ole enam sinu parim, vaid on kellegi teise parim ja see lõhub sind. Sellest hetkest alates sa enam ei austa end. See kehtib kõikide suhete puhul. Suhted, milles puudub tänulikkus ja mida täidab ainult nõudlikkus, on katkised ja üksteist hävitavad suhted.
Kallis inimene, nii kui kipud kiirustama, muretsema, ennast unustama, siis esita endale küsimus: “Kas maailm kukub kokku?”. Sa saad vastuseks, et maailm ei kuku kokku kui jääd viis minutit kuhugi hiljaks, kui sa lülitad oma mobiiltelefoni puhkuse ajaks välja, kui sa lükkad paar tänast asja homse varna, kui sa ütled kellelegi “Ei”. Keegi ei sure maha kui sa e-kirjadele kohe ei vasta ning lähed metsa jalutama, mediteerid, loed raamatut. Maailmaga ei juhtu midagi ka siis, kui keegi karjub sinu peale, räägib sinust halba või punub sulle võrku.
Kõik juhtub ainult siis, kui sa lased selle enda isiklikku maailma sisse ja elad selle sees.
Püüa astuda korraks kõrvale. Astu välja kõigest, mis sinu elu, meeleolu ja heaolu kontrollida püüab, ja alles siis vaata eemalt, et mis mõte sellel kõigel on. Enamusel neist asjadest pole mingisugust sügavamat mõtet, mille peale sina oma eluenergiat peaksid raiskama. Nagu ütlevad klassikud: “Muretsedes rikud ainult selle hetke olemise, mida sa samal hetkel nagunii muuta ei suuda.” Seega, kui sul pole võimalik ise kättpidi juures olla, et drastiliselt midagi muuta, siis ei ole sul vaja selle peale ka mõelda. Pea meeles, et alati saad sa kättpidi iseenda juures olla ja oma elu ning heaolu ennast austavalt muuta.
