Neid inimesi, kes kuulnud energiapaastust, on kindlasti rohkem kui selle ise läbiteinuid. “Minu eesmärk läbi teha energiapaast oli seotud ootusega õppida tundma inimese meele sügavamaid kogemusi, et tekiks “ohhoo-efekt”. Nagu rääkisid ka teised paastujad, on iga kord eelmisest erinev, tulemused ja tunnetused on erinevad ning see vabanemise tunne on imeline,” kirjeldab oma energiapaastu kogemusi Sankt-Peterburis Eestiski tuntud selgeltnägemise õpetaja, Venemaal põhjaliku koolituse saanud Ülar Lindepuu. Tema on esimene, kes Eestisse toob energiapaastu koolituse. Energiapaastust, mida on vaja eelnevalt osata ja mida see endaga kaasa toob, kirjutab põhjalikult ja annab õpetusi selle tegemiseks Dmitri Verištšagin oma raamatutes “Vabanemine” ja “Kujunemine”.
Meetod avastati DEIR-i jõu-ekstrasensitiivide rühma töö käigus täiesti juhuslikult. Otsiti isikliku energiataseme tõstmise sellist meetodit, mis ei nõuaks kurnavaid paaste ega muid tänapäeva rütmiga sobimatuid, ebamugavaid viise. Ülesanne oli keerukas, sest inimeses on olemas barjäär, mis ei lase inimorganismil kiirelt ja otsest teed energiareservi koguda. Igasugune energiaimpulss – sealhulgas ka inimkeha toitmiseks ettenähtud – võib olla karm ja võimas, kuid lühikene; võib olla hoopis pikaajaline, kuid seejuures mitte eriti tugev. Kuldset keskteed saavutada on peaaegu võimatu. Ideaalis peab energia olema üsna võimas ja tulema sisse üsna pika aja jooksul, et inimesele avalduv toime efektiivne oleks. Just nii on võimalik energia kogumise loomulikud mehhanismid töösse lükata ja inimorganismi kõikide süsteemide ja organite normaliseerimine käivitada.
Sellele võimatuna tunduvale ülesandele lahenduse otsimise raames oli avastatud unikaalne meetod, mille nimeks saigi energiapaast. Inimkond on tänaseks enamikest paastudest ära öelnud (mitte energeetilistest, vaid n-ö tavalistest toidupaastudest), kuna tänapäeva eluviis ei võimalda inimestel paastusid järgida. Sellest on väga kahju, sest meie eelkäijad vabanesid paljudest tervisehädadest just korrapäraste söömispiirangute abil. Paastude aastatsükkel on ammustest aegadest üles ehitatud just nii, et tuua võimalikult palju kasu nii inimese hingele kui kehale.
Ainult tänu paastudele ei teadnud meie eelkäijad kümnendikkugi nendest haigustest, mille käes inimkond praegu vaevleb. Suur osa haigustest tuleneb just ülesöömisest või organismi toiduga süsteemitust ülekoormamisest – meie organismi tuleb sisse ülearuses koguses jämedakoelist energiat ning keha ei tule sellega toime. See energia jääb inimkehasse kinni ja avaldub patoloogiliste kogumitena – ei ringle enam normaalselt ja tekitab haigusi. Paast tervendab ka hinge – toidust hoidumine nõuab ju teatud tahtelisi pingutusi ja tööd enda kallal, teatud kehalisi kannatusi, millest, nagu on ka teada, hing puhastub ja tugevamaks muutub.
Energiapaast on veelgi tõhusam ja praktilises kasutuses oluliselt mugavam võte, mis mõjub kehale tervendavalt.
Ülar Lindepuu käis energiapaastus veel teist kordagi, sest saadud võimas kogemus esimesest korrast andis mõistmise, et nii nagu teistelgi osalejatel, on tal kehas palju saasta, millest vabaneda. “Kui inimene tegeleb vaimsete teraapiatega, kasvab tema ego nii suureks, et ta tunneb end kõiketeadvana, võimsana ning ta ei näe enam tegelikku olukorda. See aga tähendab, et alateadvuses olevad probleemid kahvatuvad. Selleks, et neid näha, on vaja inimesel uuesti nö kahaneda ehk siis näha reaalsust ja tunnistada endas peituvaid probleeme” joonistab Ülar paberile oma jutu näitlikustamiseks pildi.
Probleemid surutakse hingesügavusse
Inimesel on tavaks oma probleeme eitada. Eriti neid, mis hingele haiget teevad. Siis ta surub need alateadvusesse ning on valmis kulutama enneolematult palju energiat nende sügaval hoidmiseks. Kuid on teada, et ligikaudu 80% haigustest on energeetilise ja psüühilise algupäraga. Eeterkeha teatud piirkondade pikaajalised häired kajastuvad füüsilise keha projektsioonis, kas vastavates piirkondades või organites, mõjutades ja nõrgendades sellega neid. Kui vastav protsess on käivitunud ning jääb kauaks kestma, viib see haiguste tekkimiseni füüsilises kehas.
Energeetilisel tasandil võivad tekkida patoloogilised seosed. Patoloogilised seosed on meie organismis organite ja süsteemide (immuun-, närvi-, lümfisüsteem jne) vahel. Juhul kui me pole osanud/suutnud jälgida energeetilist seisundit, siis füüsilisel tasandil ilmnenud sümptomid on meie jaoks ilmselged ja märgatavad.
Kui inimene oma eluea jooksul haigestub, elab üle stresse jne, siis tema energeetiline tase langeb ning kehas tekivad patoloogilised seoseid. Meie teadvus fikseerib selle ning ajapikku hakkab see välja nägema kui “normaalne seisund”. Nii kujuneb enese tajumise ja tunnetamise teatud muster, mis ei võimalda meil tõsta oma energiataset, ei lase vabaneda patoloogilistest seostest ega lase pöörduda tagasi tervise algseisundi juurde.
“Energiapaast kujutab endast programmi, mille käigus toimub energiast vabanemine ja siis juba uue kogumine. Esimest korda tekkis mul pärast energia kaotust surmahirm. Sellega koos ka paanika. See aga näitas mulle, mida ma olin endas maha surunud – hirmu surma ees,” meenutab Ülar oma paastukogemust.
Nii nagu ravipaastumine, mõjutab ka energiapaast inimese füüsilist kui ka psühhoemotsionaalset seisundit. Lisaks eeltoodule paraneb tunnetus ja tajumine, võimalik on ammutada uut energeetika taset ja vabaneda patoloogilistest sidemetest. Mis aga kõige huvitavam iga inimese jaoks -piiramatult lasta end raamidest väljuda ja ületada teadvuses olevaid stereotüüpe.
Energiapaastu läbimise tulemusena võimaldab võimas energiavoog, mis veel pikka aega kehasse suundub, uuendada ja algatada energia kogumise loomulikud mehhanismid. Tegemist on energiaga, millel on uus potentsiaal, mis varustab ja normaliseerib inimorganismi kõikide füsioloogiliste süsteemide ning organite töö.
Järgnevad näited on ka ametlike raviasutuste uuringutega tõestatud. Energiapaastu kolme päeva jooksul on paranenud nägemisteravus (lühinägelikkuse puhul ühe kuni kolme diopri võrra). Need juhtumid on sagedased ja tuleb ette pea iga energiapaastu ajal. Kolme energiapaastu järel kilpnäärme sõlme taandumine aasta jooksul 2 – 3,5 mm võrra. Vabanemine viljatuse diagnoosist. Viie aasta jooksul regulaarselt energiapaastu läbinu oli vabanenud leukeemia diagnoosist ning onkoloogia osakonnast arvelt maha võetud.
Veel üks tervenemise juhtum. 65-aastane mees vabanes rängast kõrgvererõhutõvest, kui oli aasta jooksul energiapaastu meetodit kasutanud. Arstid täheldasid ka järsku ja uskumatut parenemist sellises vanuses inimese kohta südame isheemiatõve kulus. Kui eakas haigestunud inimene saavutas selliseid tulemusi, mida siis 30-40-aastastest inimestest rääkida: kergusega saavad nad hakkama radikuliidi ehk seljaaju närvijuure põletiku, gastriidi ehk maokatarri, sapipõiepõletiku ning isegi astmaga. On juhtunud, kui järjepideva paastu kasutamise tulemusena ravis inimene välja isegi sellise ravimatuks peetud haiguse nagu diabeet.
Pärast energiapaastu toimub organismis kiire ja võimas energia kogumine, energeetiline läbiuhamine, ja iga organi läbipesu võimaldab taastada kõikide organite energeetilise iseseisvuse. Võimalik on vabaneda negatiivsetest aspektidest, mis ei ole veel füüsilisel tasandil ilmnenud , kuid mis oleksid võinud osutuda uute haigestumiste ja haiguste tekkimise põhjuseks. Nii nagu tavaline paastumine aitav kehal saastast vabaneda ning annab energiat rakkude uuenemiseks, teeb seda ka energiapaast ning tulemuseks on noorenemine.
“Kel kogemusi, võib energiapaastu teha muidugi ka Dmitri Verištšagini raamatus toodud õpetuse järgi, kuid ma siiski soovitan vähemalt esimene kord seda teha DEIR-kooli (psühhosotsiaalsete tehnoloogiate treeningkeskus) õpetajate valvsa juhendamise ja kontrolli all. Neil õpetajatel on meditsiiniline kõrgharidus,” ütleb Ülar. Ta lisab, et iseseisvalt võib energiapaastu läbi teha vaid siis, kui DEIR´i oskused on täielikult omandatud ehk läbitud on DEIR-kooli I ja II taseme koolitus.
Esimene aste õpetab enda energiat juhtima ja võõra energeetika mõjutustest mitte sõltuma. Õpetust saanud inimene on oma energeetilise kaitsekihi taastanud ja on oma mõtetes ning tegudes vabaduse saavutanud. Pärast esimest ja teist astet oskab inimene oma energeetikaga korrektselt ümber käia, märgata võõraid energeetilisi mõjutusi ja end nende eest kaitsta. Samuti oskab ka teiste inimeste energeetilist seisundit hinnata ning vabanema patoloogilistest seostest.
Kui see pole veel kõik, vaja on osata enda uusi eesmärke õigesti kujundama ja endasse programme sisestama ehk siis endasse edu, heaolu, vedamise, tervise, enesekindluse, maailmas harmoonias olemise ja vabaduse programme paigaldama. Teine aste seda õpetabki.
Energia saamiseks on vaja esmalt õppida seda kaotama
Energia taseme normaliseerimiseks ja selle kogumise kiirendamiseks tuleb kõigepealt õppida kaotama energiat mitte välismõjutustest tulenevalt, vaid iseseisvalt endas energia kaotamise protsessi algatama ning käimalükatud protsessi kontrolli all hoidma.
Milleks seda vaja on? Esmalt aga küsimus, milleks on näiteks vaja ravinälgimist? Õige, selleks et keha mürgistest jääkidest puhastada ehk vabastada keha jääkainetest, mille tõttu organism vajalikke toitaineid omistada ei suuda. Just selleks, et vabaneda organite vahelistest parasiteerivatest energeetilistest seostest, ongi vaja n-ö enda energia mahaviskamist õppida. Ainult nii saab ülevalpool kirjeldatud kinnisest nõiaringist vabaneda. Kogu kehas on tarvis energiatase alammäärani viia.
Mis siis sellisel juhul toimub, kui kogu organism on energiast täiesti ilma jäetud. Magu on energeetiliselt nullis, seega ei saa maks maolt endale midagi võtta. Vereringesüsteem on samasuguses null-seisus. Erütrotsüütide lagundamise tase põrnas langeb, maks ei saa sapi sünteesimiseks piisavas koguses substraati. Samas ei oma see antud juhul tähtsust, sellepärast et maks on igal juhul nullis! Organid ei võta üksteiselt enam energiat ära – kõik organid on energiast ilma jäetud. Sellises energeetilises näljas on tarvis hoida keha senikaua, kuni organid vabanevad teiste arvelt toitumise harjumusest.
Üsna hirmutav, sest alati on räägitud, kui oluline on saada energiat, energia peab liikuma jne. Kas taoline energeetiline täielik nullimine ei tähenda mitte surma? Kui seda nullimist teha teadlikult ja protsessi kontrollida, ei juhtu midagi hirmsat. Paast ja näljutamine on ju täiesti erinevad asjad. Ravinälgimise ja sundnälgimise vahel on ju olemuslik erinevus. See, mida on vaja kehaga teha, rääkides energiapaastust, on ravinälgimine, mitte näljasurmani viiv nälg. Kes on paastunud, see teab, et sellest väljub inimene tervenenuna, jõudsalt energiat kogudes
Nii juhtub ka pärast energiapaastu – energia mitte lihtsalt ei taastu, vaid voolab kehasse kümnekordselt. Ajutiselt energiast ilmajäetud keha hakkab seda väga aplalt koguma niipea, kui kehal seda võimaldada. Reflektoorselt tõstab organism ka energiataseme normi. Seega – õppides enda energiataseme madaldamist ja selle teatud aja vältel alammäära ligi hoidmist, lahendub kaks ülesannet korraga: keha vabaneb patoloogilistest seostest ja kümnekordistub oma energia.
Kui paastujärgne energiavool jääb nõrgaks, jõuavad taastuda ka patoloogilised seosed. Kui aga energeetiliste varude taastamine toimub kiirelt ja võimsalt, kasvab energiatase kogu organismis korraga. Kõige jõulisemalt kasvab see just nendes organites, mis enne energia puuduse käes kannatasid. Tänu sellele tasakaalustub kõikide organite energeetiline tase samaaegselt ja patoloogilised seosed ei jõua taastuda.
Seega on pärast energia mahalaadimist vaja osata energia juurdevoolu järsult tõsta ja energia kõrgendatud taset mõnda aega hoidma. Keha tõstab enda energiataset iga sellise tsükliga, kuni jõuab maksimaalse ja enda jaoks optimaalse tasemeni. Lõppkokkuvõttes võtab täieliku taastumise protsess kõigest mitu kuud.
“Inimeses endas, tema hinges ja teadvuses, tema energeetilis-informatiivses olemuses on olemas kõik vajalik selleks, et elada, areneda, täiustuda ja aidata endal oma probleemidega ise toime tulla. Iga inimene on loodud nii, et ta oleks võimeline end ise aitama. Inimesed ei tea seda, nad ei usu enda sisemistesse jõududesse ja jooksevad maagide, võlurite, sensitiivide, arstide ja teiste spetsialistide juurde, kellest kaugeltki mitte kõik ei ole ausameelsed ega kvalifitseeritud,” ütleb Dmitri Verištšagin.
Energiapaast
Energiapaastu ajal meenutab inimese seisund toidupaastu pidava inimese seisundit ja koosneb mitmest etapist.
1. Algul tekivad raskus- ja ebamugavustunne. Nii toimub organismi adapteerumine uue seisundiga. Samal ajal on märgatav emotsionaalse tausta langus.
2. Kui energiatase kehas langeb, nõrkus kasvab ja samal ajal on märgata ebatavalise kerguse teket, mida inimesed sageli ekslikult korkide eest lendamiseks peavad.
3. Sellele seisundile on iseloomulik emotsionaalse taseme (tausta) tõus, mis võib avalduda ebatavalises lõbususes ja põhjuseta naerus.
4. Sellele järgnevalt täheldatakse energiataseme järsku langust, tugevat nõrkust kehas, nullilähedast füüsilist töövõimet, koguni intellektuaalset ja emotsionaalset pidurdatust. Seesmise jaheduse tunne kasvab. Ka pisem füüsiline koormus nõuab tõsiseid pingutusi, raskendatud on lihtsate aritmeetiliste operatsioonide täitmine.
5. Enne korkide eest lendamist võib peas esineda raskust, pearinglust, iiveldustunnet. Kehas tekib tühjus- ja vaakumtunne, on tajutav pidev surve väljastpoolt, eriti kesksete energiavoogude sisenemise punktides (korgid). Vahest tekib inimesele soov looteasend sisse võtta. Apaatia seisund.
6. Korkide eest lendamist iseloomustab võimsa vibratsiooni teke üle kogu keha, soojuse ja kuumuse lained, kergus peas ja kehas, emotsionaalse tausta (järsk) tõus. Ümbritseva maailma tajumise eredus, selgus ja ruumilisus muutuvad. Tekib nn liikumine kehas (vahel on see rõõm pisaratega). Just tänu energia sellisele ringlusele muutubki võimalikuks sügavamate patoloogiliste seoste ja organite tõhusam puhastus.
7. Sageli märgitakse uue etalonseisundi tekkimist, mis vastab energeetika uuele tasemele.
Autor: Helo Talva
Loe lisaks: Dr Riina Raudsik “Energiakriis. Keha häirekell”, kirjastus Pilgrim.
