Möödunud aastal Washingtonis peetud UFO konverentsil rääkis Hellyer, et “tulnukad elavad meie seas ja tõenäoliselt teevad nad koostööd USA valitsusega,” toonitades, et
– vähemalt neli erinevat liiki tulnukaid on külastanud Maad juba tuhandeid aastaid;
– nendel liikidel võib olla erinev agenda;
– vähemalt kaks tulnukat teevad täna USA valitsusega koostööd (tuginedes vilepuhujate tunnistustele).
91-aastane Paul Hellyer on endiselt hea tervise juures ning peab tänaseni loenguid kõikjal maailmas, kartmata välja öelda oma arvamust UFO-de ja tulnukate olemasolust, pettusele üles ehitatud globaalsest finantssüsteemist ja planeedi salavalitsuse lavastatud 9/11-libaoperatsioonist, olles nõnda inspiratsiooniks igale tõde otsivale inimesele.
Hellyerist (sündinud 1923) sai Kanada ajaloo noorim parlamendiliige, kui ta 1949. aastal 25-aastaselt selle liikmeks valiti. Kaheksa aastat hiljem sai temast Louis St. Laureni valitsuse asekaitseminister. 1963. aastal sai Hellyerist Kanada kaitseminister Lester B. Pearsoni valitsuses. 1968 sai Hellyerist Pierre Trudeau valitsuse transpordiminister. Kogu oma karjääri ajal on Paul Hellyer tundnud huvi makroökonoomika vastu ja seisnud rahva elukvaliteedi parandamise eest ning üritanud leida lahendusi üha suurenevale tööpuudusele. Ta on kirjutanud kokku 14 raamatut, sealhulgas “Light At The End Of The Tunnel: A Survival Plan For The Human Species” (Valgus tunneli lõpus: ellujäämisplaan inimliigile), “Money Maffia – A World In Crises” (Rahamaffia – kriisis maailm). Kõik Hellyeri raamatud keskenduvad maailma aktuaalsetele probleemidele, kuid nendele kõikidele leidub ka lahendusi, usub autor ise.
Ta ütleb enda kohta: “Ma olen suurema osa oma elust veetnud poliitikas ja ärimaailmas. Ma olen nõus inimestega, kes ütlevad, et maailm liigub põrgu suunas, kuid ma ei ole nõus nendega, kes väidavad, et selle takistamiseks pole võimalik midagi ette võtta. “Rahamaffia” on kindlasti kõige olulisem raamat, mille ma kirjutanud olen.”
Millest räägib sinu värske raamat “Rahamaffia”?
“Rahamaffia” põhineb faktil, et rahvusvaheline panganduskartell on inimesi tühjaks pumbanud viimased 300 aastat. Nad on suutnud käima lükata rahaloomise süsteemi, millel puudub igasugune loogika. Tegemist on inimeste petmise süsteemiga ja sellepärast kannab ka mu raamat nime “Rahamaffia”. See on mäng, millega nemad teenivad tohutuid kasumeid tavainimeste pealt. Suurem osa rahast, mis on siin maailmas käibel, luuakse sõna otseses mõttes võlast – lihtsustatult öeldes läheb raha neile ja võlad meile.
Enamus inimesi ei mõista raha ega tea, kust raha tuleb. Neil on ähmane ettekujutus rahast, kuid ainus asi, mida inimesed tegelikult teavad, on see, et raha pole kunagi piisavalt. Kaua aega tagasi oli enamik raha müntides; kui majandused hakkasid kasvama ja summad suurenema, siis tuli käibele paberraha. Tänapäeval eksisteerib enamik käibel olevast rahast ainult digitaalsete numbritena arvutiekraanil. Miljonid inimesed üle kogu maailma on töötud ja rahatud ning neil puudub tulevik, sest arvutiekraanil pole piisavalt numbreid.
Kui minna ajas 300 aastat tagasi, aega, kui kuningas Williamil oli raha liiga vähe, sest sõda Prantsusmaaga oli riigi vaesusesse viinud, siis ilmusid välja tegelased, kes ütlesid, et nad laenavad talle raha 8-protsendilise intressiga, kui tema rajab Inglise panga. Nad tahtsid, et ka nemad ise saaksid luua raha ja laenata seda välja oma sõpradele ehk teisisõnu, nad laenasid sama raha välja kaks korda. Nad laenasid valitsusele raha hõbe- ja kuldmüntides 8-protsendilise intressiga ning sama palju raha lasti käibele ka paberrahas. See tähendab, et oma- ja laenukapitali suhe oli kaks ühele. Tänaseks on see suhe drastiliselt suurenenud, näiteks 20. sajandi alguses pidid USA-s riiklikult registreeritud korporatsioonid omama kulla reservi 25% ehk pangad tohtisid laenata välja neli korda rohkem raha, kui tegelikult olemas oli. Kui mina olin väike poiss Kanadas, siis meie pangad pidid omama sularaha reservi 8% ehk nad tohtisid välja laenata 12,5 korda rohkem raha, kui tegelikult olemas oli.
Aastatega läksid pankurid üha ahnemaks ja näiteks Milton Friedmani peetud ajuvabad loengud on viinud meid niikaugele, et pangad tohivad täna välja laenata 20 korda rohkem raha, kui tegelikult olemas on. Sellest räägibki minu raamat “Rahamaffia”. Viimastel aastatel on Kanadas jõudnud avalikkuse ette asjaolu, et kuidagimoodi on kõikidelt riigihangetelt 2,5% kõrvale kantud. See on väga hea diil “neile”, kuid sugugi mitte nii hea diil maksumaksjatele. Kuid rahamaffia võtab endale lausa 20%.
Kas see, millega rahamaffia tegeleb, on ebamoraalne, illegaalne või kuidas sa sellist tegevust ise kategoriseeriksid?
See on ebamoraalne, mille nemad on suutnud teha legaalseks, kinni makstes poliitikuid, rahastades sõdasid, toetades valimiskampaaniaid jne, saades nõnda seadusest kõrgemaid privileege. Tegemist on tohutu petuskeemiga ja tegelikult peaksid nad kõik vangis istuma. Siin on mängus triljonid dollarid ja see toimub kõikjal üle maailma.
Nad üritavad jätta muljet, et see raha, mille sina laenad pangast näiteks auto või kodu ostmiseks, et keegi teine inimene on selle raha panka deposiidiks toonud, et siis nõnda intressi teenida. Kuid tegelikkuses asjad nii ei käi. See, mida nad välja laenavad, ei ole raha, vaid krediit, mille nemad on loonud. See tähendab, et kui näiteks sina viid panka ühe füüsilise dollari, siis nemad võivad selle summa 20 korda välja laenata järgmisele inimesele. Ja nõnda käib see iga füüsilise dollariga. Ja nad saavad ka tõsta kapitali suurust, see tähendab, et kui pank on suutnud kasumit teenida, siis selle kasumi pealt saavad nad samuti 20 korda enam krediiti välja laenata. See on lõputu ring.
Aga mida nad tahavad? Neil on rohkem raha, kui eales vaja läheks, kas see on neile lihtsalt üks mäng, mida nad naudivad?
Osaliselt neile kindlasti meeldib monopoli mängida. Kuid kokkuvõttes on see ahnus ja võimuiha. Neil on nii palju võimu, et neile alluvad kõik poliitikud. Inimesed arvavad, et nemad valivad presidente ja ministreid, kuid tegelikult me mängime lihtsalt nende mängu kaasa. Meie valime nende poolt välja selekteeritud ja rahastatud poliitikute vahel. Peale valituks saamist kasutavad nad mis tahes meetodeid nende poliitikute peal, et oma plaanid selles riigis või terves maailmas läbi suruda.
Aga kui need poliitikud ei soovi nende plaanidega kaasa mängida?
Siis toimuvad väikesed koosolekud ja nende poliitikute ametiaeg jääb lühikeseks või saab neist järgmine J. F. Kennedy.
Kui palju inimesi osaleb selles globaalses maffias?
Ma ei tea seda ning ma ei usu, et keegi üldse teaks, sest tegemist on väga salajase organisatsiooniga, kuhu kuuluvad bilderberglased, CFR (Council Of Foreign Relations, välissuhete nõukogu) ja Trilateral Commisson (Trilateraalne Komisjon, (36-liikmelise täidesaatva komitee liige on olnud Toomas Hendrik Ilves, komisjoni liige on olnud ka Harri Tiido – toim.). Raske on öelda, kes neist see kõige mõjuvõimsam on, sest mitmed samad inimesed kuuluvad nendesse kõikidesse organisatsioonidesse. Samasse kabaali kuuluvad ka rahvusvahelised korporatsioonid, finantskartell, naftakartell ning mõningad tegelased salaluurest ja sõjaväest. Tegemist on n-ö salavalitsusega ehk rahvakeeli illuminaatidega.
Tundub, et nende mõjuvõim suureneb pidevalt ja inimesed on hakanud neid üha rohkem kartma. Minu hinnangul on nende tegevus täiesti kontrolli alt väljas. Vaadakem näiteks tudengeid, kelle õppelaenu võlg on 50 000 dollarit. Sellest 50 000 dollarist oli tööga teenitud esialgset raha pangal olemas ainult 2500 dollarit, aga see tudeng peab tagasi maksma kõik 50 000 dollarit tööga teenitud raha pluss intressi. Lisaks sellele tekitavad nad aeg-ajalt finantskrahhe, peale mida ostavad väikeste tegijate varad kokku. Nende endi sõnul on eesmärgiks teostada uus maailmakord ehk kaotada ära demokraatlik riigikord ja panna valitsusse ainult neile alluv valitsus ehk globaalne diktatuur.
Kui globaalse maffia plaanid õnnestuvad, siis millisena sa kujutad ette elu Maa peal näiteks 10 aasta pärast?
Ma arvan, et kõikjal tekitatakse sõjaolukord ja tööle pannakse totalitaarne valitsus ning kuna kogu võim läheb täielikult selle salavalitsuse kätte, siis ei jää inimestel midagi muud üle, kui mängu kaasa mängida. Sest me kõik vajame elus püsimiseks sööki ja katust pea kohale ning oma laste elu nimel on inimesed nõus kõigega kaasa minema. Seda trendi on näha juba praegu: keskklass on välja suremas, üha enam inimesi on pidevas näljahädas. Enamik inimesi ei näe neid plaane läbi, sest neil kulub liiga palju aega ja energiat, et teenida leiba laua peale ja maksta eluasemelaenusid; nad on õhtuks liiga väsinud, et uurida, mis maailmas toimub, lugeda raamatuid jne. Nad ammutavad kogu informatsiooni peavoolumeediast ja televiisorist ehk sealt, kus seda kontrollib too sama salavalitsus, kes uut maailmakorda globaalselt rakendab. Nad elavad lootuses, et järgmine poliitik täidab oma lubadused ja elu läheb lihtsamaks, kuid nii need asjad ei käi.
Mida peaksid inimesed siis tegema ja kas uut maailmakorda on üldse võimalik peatada?
Teoreetiliselt küll! Inimesed peaksid kasutama omaenda jõudu, mitte laskma mingil pisikesel seltskonnal oma elusid dikteerida. Näiteks ei tohiks me lasta “neil” reostada meie planeeti, tegeleda kildagaasi kaevandamisega; me peaksime lähiaastate jooksul vahetama kõikidel autodel välja bensiini- ja diiselmootorid – see kõik on teoreetiliselt teostatav. Ma tean seda, sest mina elasin üle II maailmasõja ja siis rakendati vastupidine süsteem, kus kõik elektroonikatootjad (külmkapifirmad, ahjude tootjad jne) pandi tööle sõjatööstuse heaks ja need samad firmad hakkasid ehitama tanke.
Rääkides II maailmasõjast, siis USA vaatepunktist vaadatuna paistis, et sõjal on reaalne eesmärk – võidelda kurja Natsi-Saksamaa ja tema koalitsiooni vastu, kuid täna ollakse sõja osas üpris suures segaduses. Kelle vastu siis sõda õieti käib? Kas ISIS on üldse reaalne oht või on tegemist hoopis väljamõeldud vaenlasega, et sõjatööstust töös hoida?
See olukord on tõepoolest segane ja et seda kõike mõista, peame vaatama suuremat pilti. Rääkides uuesti planeedi salavalitsusest, siis nad on suutnud inimestelt ära võtta igasuguse võimu, mis on läinud rahvusvaheliste korporatsioonide ja pankade kätte. Nad tegid kunagi otsuse liikuda globaliseerumise suunas ja palkasid endale “teadlased”, kes selleteemalisi ettekandeid peavad. Ja kuna neile kuulub ka meedia, siis lähevad inimesed selle kõigega kaasa. Nad on teinud kaubanduslepingud, mis sisuliselt lubavad “suurtel kalade” järk-järgult tühjaks süüa kõik “basseinid” üle maailma ja kuna inimestel puudub sõnaõigus, siis võivad suurinvestorid ja korporatsioonid teha mida iganes nad soovivad, sest otsused tehakse globaalsel tasandil. Ja kui keegi nendele vastu hakkab, siis võib korporatsioon kohtusse kaevata terve riigi ja nõuda miljardeid dollareid. Seda on korduvalt juhtunud näiteks Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsiooni tegevuse tõttu (NAFTA).
Kanadat kasutati kui katsejänest Kanada ja Ühendriikide Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (FTA) tegevuses. Kuigi ajalehtedes olid ilusad jutud sellest, kuidas see leping Kanadale ainult kasuks tuleb, siis tänaseks oleme me kaotanud suurema osa oma tootmistööstusest, sest see on riigist välja veetud rahvusvaheliste korporatsioonide ehk eliidi kätte. Selline varade ja võimu kokkuriisumine toimub kõikjal maailmas.
Inimesed peavad ühinema, et päästa meie planeet. Sõda käib meie liidrite vastu, kes käituvad oma rahva ja planeedi suhtes vastutustundetult ega täida oma kohustusi. Me peame muutma terve planeedi majandusmudelit, mis praegu sõltub sõjategevusest. Selle asemel peaks terve sõjatööstus hakkama tootma rohelise energia seadmeid, millega välja vahetada terve planeedi naftamootorid. Samuti tuleb välja vahetada suured elektrivõrgud ja paigaldada igasse majapidamisse iseseisvad energiaseadmed.
Praegu on enamikult riikidelt võetud ära võime luua omaenda raha, sest seda teevad meie eest rahvusvahelised pangad. Ma mäletan, et kui ma olin väike laps 1930-ndatel, siis Kanada pank kuulus kanadalastele ehk inimesed said osa rahajagamisprotsessist majanduses. II maailmasõja ajal oli tööpuudus Kanadas alla 1%, pärast sõda oli meil piisavalt raha, et ehitada suuri maanteid, lennujaamu ja muid infrastruktuure. See toimis nii hästi, sest Kanada pank jagas rahaloomise funktsiooni rahvaga. 1974. aastal aga muudeti kogu süsteemi ilma valitsusega nõu pidamata ja Kanada pank hakkas käske saama Rahvusvaheliselt Arvelduste Pangalt Šveitsist. Enamik inimesi pole sellest pangast midagi kuulnudki, kuid tegemist on arvelduskojaga, millel on väga kahtlane minevik, teada on, et nad tegid koostööd natsidega 1930-ndatel ja II maailmasõja ajal.
Arvati, et peale II maailmasõda see organisatsioon likvideeritakse, kuid tuleb välja, et neil on piisavalt sõpru kõrgetel kohtadel ja nõnda ei läinud. Selle panga kohta on öeldud “kahtlane pank, mis juhib maailma”. Riigid on oma võimu loovutanud erapankadele ja seetõttu ei ole mitte kuidagi võimalik likvideerida üha enam vohavat vaesust, mida me näeme kõikjal maailmas. Globaalne finantssüsteem on kuritegelik, sest raha luuakse võlaga, mille pead tagasi maksma koos intressiga; see on hukule määratud süsteem – neid võlgasid ei ole mitte kunagi võimalik ära maksta, sest seda raha ei olegi olemas! USA-s on olukord täpselt samasugune, sest USA kongress andis juba 1913. aastal rahaloomise õigused üle erakätesse kuuluvale Föderaalreservi süsteemile.
Mida siis üldse tegema peaks?
Suured pangad tuleks kõik ära kaotada ja need, mis alles jäävad, peaksid töötama ainult ühiskonnale kasu toomiseks, nii et oma- ja laenukapitali suhe oleks kaks ühele. Pankadel peaks olema lihtne rahva teenindamise funktsioon, mitte võim terve planeedi üle. Erapankasid pole samuti vaja. Kõik rahvusvahelised organisatsioonid, kes ei tööta rahva heaolu nimel, tuleks täielikult likvideerida, sest need on kuritegelikud üksused, mida juhib planeedi salavalitsus.
Kui kaugele on nad nõus selle eest võitlemisel minema?
Nad lähevad nii kaugele kui võimalik. Asi on selles, et nende käes on kogu raha ja senikaua, kui meie magame ja midagi ette ei võta, omandavad nemad täieliku kontrolli. Kuid meil on terve planeedi rahvas ja kui noored inimesed kõikjal maailmas koos kõikide teistega ühinevad ja otsustavad, et me viime sisse muudatuse süsteemis; kui me saame nõuda oma esindajatelt (presidendid ja poliitikud), et kõik inimõiguste vastased tegutsemisviisid tuleb lõpetada, siis on meil võimalus luua ühiskond, mis oleks harmoonias.
Kas salavalitsusel on kontroll ka Venemaa ja Hiina üle?
Nad survestavad neid kõvasti, et oma võimu ka nende peal rakendada. Mulle tundub, et paljud väiksemad riigid on hakanud läbi nägema sellest mängust ja ilmselgelt see ei meeldi neile.
Ma kahtlustan, et enamik inimesi ei taha sellest mitte midagi kuulda, nad ütlevad sulle, et jätke mind rahule, mina elan oma elu…
Täpselt sellise mõttelaadi peale salavalitsus loodabki! Kuid meie seas on piisavalt palju inimesi, kes tahavad midagi ette võtta ja sellele süsteemile kriipsu peale tõmmata. Salavalitsusel on küll raha, aga meie oleme enamuses ja kui me teeksime koostööd, siis oleks kogu võim meie käes.
Kas see muutus, millest sa räägid, on üldse võimalik?
Jah, kõik on võimalik, vähemalt senikaua, kuni meie kasutada on internet. Kui USA-s loodi Föderaalreservi süsteem, siis tulid pankurid kokku ja ostsid ära kõige mõjuvõimsamad ajalehed, et nad ei kirjutaks tõde pangandussüsteemi kohta. Et teha lõpp rahamaffiale on vaja otsustusvõimelist ja sihikindlat avalikku tegutsemist globaalsel tasandil, tuleb välja öelda, et meile ei meeldi see suund, kuhu meid viiakse. Igaüks, kes uurib neid teemasid, saab aru, mis suunas me liigume. Viimase 50 aasta jooksul on praktiliselt igasugune võim rahvastelt ära võetud ja käpiknukkudest riigijuhid huvituvad ennekõike militaartegevusest, et süsteemi koos hoida.
USA raketiteadlane Wernher von Braun on avalikult välja öelnud, et sõjatööstuskompleks vajab igavest vaenlast. Ta ütles aastakümneid tagasi, et esimesed vaenlased on kommunistid, siis tulevad terroristid ja lõpuks saavad meie vaenlaseks tulnukad. Ning just selles suunas me praegu liigumegi. See terrorismiohu jutt ei ole toiminud juba pikemat aega ja nüüd ilmus kusagilt välja ISIS.
Kõik Araabia riigijuhid, kes on koalitsioonis sõdimas ISIS-e vastu, omavad osakuid sõjatööstuses, seega pole imestada, et nad kõik sõdimisest niivõrd huvitatud on.
See on kahtlemata väga tõsine olukord. Rahvas peaks vaatama lähiminevikku ja uurima Iraagi sõja tagajärgi ja seda, mis juhtus tegelikult 11. septembril aastal 2001. Pärast 9/11 rünnakuid hakati pommitama Lähis-Ida. Osama bin Laden andis George Bushile nõu, öeldes, et kui sa soovid rahu, siis pead tegema kolme asja:
1) ärge toppige oma nina meie asjadesse;
2) viige oma sõdurid minema meie territooriumidelt;
3) leidke õiglane lahendus Iisraeli-Palestiina konfliktile.
Kuid selle asemel, et luua rahu, mindi teist teed pidi.
Seda kõike analüüsides tuleme korra tagasi ISIS-e juurde, kas me saame üldse uskuda midagi, mida massimeedia meile räägib? Kas on võimalik, et see kõik on lavastus, et hoida sõjamasinat töös?
Tegemist on väga fundamentaalse küsimusega. Kui vaadata ajas veidi tagasi, siis näeme, et vähemalt 1947. aasta Roswelli intsidendist alates on USA valitsus tegelenud peaasjalikult vassimise ja valetamisega. Nad otsustasid, et rahvale tuleb ette sööta pettelugu allakukkunud õhupallist. Aga kui sa vahetpidamata valetad 60 aastat järjest, siis mida on meil siin uskuda? Vaadakem 9/11 terrorirünnakuid, kus on rohkem vastamata küsimusi kui vastuseid sellest, mis juhtus. Ma olen 9/11 sündmusi põhjalikult uurinud ja täiesti veendunud, et USA valitsuse kõrgeimad tegelased olid teadlikud tulevastest rünnakutest ja nad ei teinud mitte midagi, et seda ära hoida.
On ilmselge, et lennukid ei põhjustanud Maailma Kaubanduskeskuse hävingut Manhattanil. See oli väga kavalalt ette planeeritud. Arhitektid ja insenerid arvavad, et hoonete hävitamiseks kasutati lõhkelaenguid ja Judy Wood arvab, et selleks kasutati salajast energiarelva – mina arvan, et neil mõlemal on õigus, sest Wood toob oma raamatus välja asitõendid, et tegelikult hävitati kõik seitse WTC hoonet. 9/11 sobis ideaalselt salavalitsuse plaanidega, millest nad on avalikult kirjutanud Uue Ameerika sajandi projektis, kus on kirjas, et USA vajab uut raputavat sündmust, mis oleks suurem, kui oli Pearl Harbour. 9/11 oligi see intsident ja nende plaanid töötavad. 9/11 puhul on tegemist maailma ajaloo ühe suurema pettusega. Mul on siiralt kahju inimestest, kes sellest läbi ei näe.
Kui sa sellist juttu räägid, siis kas sind on nimetatud mittepatrioodiks?
Seda teevad ainult need inimesed, kes eelistavad kuulda valet tõe pähe. Kahjuks on selliseid inimesi palju, kuid mina ei ole selline inimene. Mina tahan jõuda jälile tõele, mis iganes see ka poleks. Uusi sõdasid alustatakse võltsettekäänetel, sõjaväe-eelarved suurenevad aastast aastasse, inimõigusi piiratakse üha enam, need tagajärjed mõjutavad meid kõiki.
Kas on võimalik, et planeedi salavalitsust juhivadki tulnukad ise?
Kas tulnukad otseselt on selle taga, seda ma ei tea, kuid nende mõju on seal kahtlemata. Inimesed peavad aru saama, et senikaua, kuni sõjatööstus raha teenib, jäävad tavainimesed üha vaesemaks: rahvusvaheline rahasüsteem on nagu madu, mis mängib inimestega ja tapab majandust. Ainus viis selle vastu võitlemiseks on raiuda ta pea maha.
Kõik sõjad tuleb ära lõpetada ja mitte lasta sõjatööstuse omanikel iga kuuli ja tanki pealt uut raha teenida. Et selleni jõuda peavad inimesed tagasi minema oma juurte juurde ja taasavastama spirituaalsuse – vaimsus on puuduv lüli suuremas osas inimkonnast.
Artikkel on koostatud Paul Hellyeri intervjuu põhjal USA raadiosaatele “Coast To Coast AM”, mis oli eetris 22. septembril 2014.
Küsitles George Noory, tõlkis ja toimetas Hando Tõnumaa
Allikas: www.telegram.ee
Lisainfot: Coast to Coast AM, Paul Hellyeri veebileht, Ulmefilm
