Ema, kes uue elu siia ilma vahendab, on otsekontaktis universumi loomisjõuga

Ajurvedas on põhimõte, et midagi siin elus ei juhtu ilma Looja osaluseta. Loote tekkimise peamine põhjus on hing – osake Loojast, kes soovib ennast just selles uuestisünnis kogeda. Hing aktiveerib uue elu ja on loote moodustumise tegelik põhjus. Rasestumisel kinnitab hing ennast ema energiakeha külge ja seetõttu võivad tundlikud naised rasestumise hetke ära tunda. Praana ehk eluenergia ühendab hinge füüsilise keha külge. Kui praana ühendus ei tööta või on katki, siis hing lahkub raseduse ajal lootest, loode sureb ja rasedus katkeb.

Looteaja jooksul areneb tulevase lapse hing ema energiakehas ja füüsilises kehas ning kinnitab ennast loote keha külge viiendal raseduskuul. Sellest hetkest on beebi eraldi inimene ja võib enneaegselt sündinuna ellu jääda. Hing määrab ära lapse sünni, tema eneseteadvuse, meele, hingamise, impulsid, toitumise, hääle, välimuse, nahavärvi, õnnelikkuse, kurbuse, igatsuse, vihkamise, teadvuse, vaimse arengu, intellekti, võime teha õigeid otsuseid, mälu, uhkuse ja ego.

Hing kannab endas läbitöötlemata, väljendamata kogemusi või muljeid. Kui me ei suuda kõiki sündmusi piisavalt töödelda või läbi elada, siis muljed kuhjuvad, olles tavateadvuse jaoks varjatud olekus, ning elavad oma elu alateadvuses edasi, sündides järgmises elus uuesti.

Teiseks määrab loote arengu keskkond, sealhulgas vanemate harjumused. Need määravad ära lapse haigused, laiskuse, ahnuse, virkuse, hääle, jume, sperma ja munaraku kvaliteedi, õnnelikkuse, meelte õiged funktsioonid ja aju arengu. Tervislik, armastav kodune õhkkond aitab kaasa terve ja rahuliku lapse kujunemisele. Lapse tervise seisukohalt on oluline, et vanemad oleksid õnnelikud. Ema õnnetunne läheb üle lootele ja on ajurveda järgi olulisemgi kui füüsiline tervis.

Ja kolmandaks on uue elu tekkimisel ja selle arengu toetamisel oluline armastus (rasa). Ilma omavahelise armastuseta ei saa vanemad luua eluks vajalikku keskkonda. See on maine armastus, mis tähendab toitmist, hoolitsust ja hoolimist. Armastus on inimeseks olemise maitse ja elumahlad. Armastusest sünnib sära ja läige, selle puudumisest kuhtumine ja kuivamine. Rasa annab inimesele sarmi ning võimaldab inimesel tunda tundeid, rahuldust, rahulolu, rahu ja stabiilsust ning nautida elu. Samas on armastus ka ihade, kiindumuste ja rõõmu allikas.

Armastus paneb lootel arenema erinevad kehaosad, määrab ära keha kasvamise, lapse kiindumise elusse ja kehasse, rahulolutunde, toidetud ja hoitud olemise tunde. Armastus määrab ka entusiasmi, energia, jõu ja tervise. Füüsilises plaanis päritakse pehmed kehaosad emalt ja kõvad isalt.

Selge on see, et inimese sünnis siia ilma on palju sellist, mida me ei tea. See on looduse ime ja kõrgeim looming, mitte ainult meditsiiniliste ja anatoomiliste detailide kogum. Elusädeme tekkimine on tänapäeval sama müstiline, kui ta on olnud tuhandeid aastaid tagasi. Ema, kes selle elu siia ilma vahendab, on otsekontaktis universumi loomisjõuga. Ema rahu, leebus ja armastus võimaldavad loodusjõududel teha oma tööd kooskõlas ja luua siia ilma suuremat harmooniat uue, terve ja õnneliku inimese näol, kellel on hilisemas elus harmoonilised suhted.

Katkend on pärit kirjastuselt Pilgrim ilmunud Mirjam Hakkaja, Kristina Paškeviciuse, Katrin Saali Sauli raamatust „Elu puudutus“.

Seotud