Tähele on nimeks pandud Kepler-62. Tema planeetidele vastavalt Kepler-62b, -62c, -62d, -62e ja-62f. Ja nagu William Borucki NASA Ames’i kosmosekeskusest ja ta arvukad kaasautorid kirjutavad, kaks välimist planeeti Kepler-62e ja Keplet-62f asuvad tähest parajasti nii kaugel, et vedelas olekus vett võiks nende peal teoreetiliselt olla. Mõlemad on meie maakerast veidi suuremad – Kepler-62e 1,6 korda ja Kepler-62f 1,4 korda suurema läbimõõduga kui Maa.
Tähevalgust langeb neile vastavalt 120% ja 41% sellest päikesevalgusest, mida meie kodutäht Maale kallab. Kui neil planeetidel üleüldse piisavalt vett leidub ja neil peale selle ka atmosfäär ümber on, siis on loota, et see vesi moodustab nende pinnal ka veekogusid. Borucki ja ta kolleegid on teoreetiliselt välja rehkendanud, et mõlemad planeedid võivad koosneda peamiselt tahkest ainest. Kas siis peamiselt kivist nagu meie Maa või siis hoopis peamiselt jääst.
Nende täht, Kepler-62 on massilt umbes kaks kolmandikku Päikesest, ligikaudu seitse miljardit aastat vana ja asub meist umbes 1200 valgusaasta kaugusel Lüüra tähtkujus.
Autor: Priit Ennet
Allikas: www.teadus.err.ee
