Poolteist aastat peale lahutust läheb Wend koos sõbranna ja meie poistega talvematkale ööbima RMK hütikesse. Ütleb üle ukse tere ja korjab lapsed autosse. Millalgi peale lõunat tunnetan, et kodus on kuidagi vaikne. Teate küll, selline seletamatu vaikus. Tulen poest ja teen koduvärava lahti… ja midagi on teistmoodi. Astun majja. Vaikus on kõrvulukustav. Nagu Edvard Munchi maalil "Karje“. Aga kus on meie koer Käbi?!
Katkend Heidit Kaio raamatust „Vestlused Priiduga. Lahutus“
Käbi on arg, pole kunagi seiklemas käinud. Ehk jooksis järele Wenna autole, kus olid peal ka lapsed, ja eksis ära…Kammin läbi ümberkaudsed tänavad, seejärel teen pikemaid ringe autoga.
