Kui näeme tulevikku mustades värvides, siis tulevikku meil pigem ei ole. Kuna see meile ei meeldi, siis ei soovi me ka midagi sellist endale tunnistada. Nii me väldime tulevikku või tühistame selle. Kahjuks on aga nii ka olevikus elamine keeruline. Rahu on leida raske, sest ilma tulevikuta pole meil lootust. Me väsime kiiresti ja kipume üsna ruttu kõigele käega lööma, kui meie mõtetes puudub mingilgi määral positiivne tulevikupilt, mis on meie lootuskiir. See on tõsine puudus, kui teisalt võiks tõdeda, et mida kaugemale suudame endale ette kujutada perspektiivi, seda kindlamaks muutub meie lootus. Seepärast on oluline mõtelda, kuidas leida lootusetuses lootust.
Kui suudame raskel ajal hakata kinni millestki, mis meie käesolevat hetke ja perspektiivi julgustavaga täidab, siis on meil rohkem jaksu ka raskustega toime tulla. Keerulisel ajal on igasugune täiendava jõuvaru leidmine kõrgelt hinnas. Lootus sisaldab seda jõuvaru, kuna täidab meie tuleviku positiivse kujutlusega, mille poole oleme valmis liikuma.
