Sinu raamatu pealkiri on “Tantramees” – aga ausalt öeldes ei näe sa just eriti valgustunud tüübi moodi välja?
Kas te tahaksite, et ma šoppaksin Universaal Universiumi poes? Et ma näeksin rohkem hipi moodi välja? Minu naine Liina seletas mulle, et Buddha küsis inimese käest: “Milles seisneb sinu ja minu erinevus? Vahe on selles, et mina tean, et olen Buddha, aga sina veel ei tea.”
Minu arusaamist mööda tähendab see seda, et igal inimesel on võimalus Buddhaks saada – ja pole tähtis, kas ta on hipi, kerjus või pankur. Aga Buddhad on vist väga harva pankurid – muidu ei oleks maailma finantssektor nii suur bardakk. Aga võib ka olla, et ma ei saanud eriti hästi aru, millest Liina rääkis. Või olin lihtsalt purjus.
Sa oled tantrat õppinud?
Olen küll. Ühel nädalavahetusel.
Ja sinu järeldus?
Täitsa tore asi. Aga ma vist ei kavatse ikkagi profiks tantrameheks hakata. Mu aeg on piiratud ning ma eelistan lihtsalt kalal käia. Minu meelest kalal käimine polegi nii erinev kui tantra, jooga või misiganes New Age’i värk. Jõe ääres vesi voolab, õhk on hea ja veab, et saab palju aega niisama istuda.
Aga kuidas sa suhtud kalade piinamisse?
Ma lasen enamuse neist vette tagasi, vaid paar korda aastas võtan mõne välja. Siis torkan kohe kiirelt noa ajju, et kala ei kannataks. See on kindlasti palju kenam kui kogu see protsess, mis toob siia need Norra lõhed, mida meile nii väga süüa meeldib.
Oled sa kristlane?
Olen ristitud anglikaanina, aga kirikus käin ainult Kanadas kui olen koos emaga. Aga anglikaani kirik on mulle täiesti sobiv valik, sest see ei nõua eriti palju pingutust. Ausalt öeldes on mul isegi väike probleem sellega kui pean tunnistama, et Jeesus on Jumala ainus poeg – kust mina peaksin seda teadma? Milliste tõendite alusel ma seda usun? Kas ainult sellepärast, et me oleme seda korrutanud seitse miljardit korda? Anglikaanidega on see rohkem rituaalne – enamasti nad ei nõua, et sa seda usuksid.
Enamasti?
Kõik anglikaani kirikud pole ühesugused. Mõned on “kõrged”, mõned “madalad”. Meie perekonna oma on “madalat” sorti – üks “suur telk”, kus isegi paganad on teretulnud.
Mida või keda sa siis usud?
Kas ma võiksin end nimetada “otsustamatuks”? Ma usun, et kindlasti on olemas midagi suuremat kui meie ning peale surma ootab meid ees midagi huvitavat. Aga ma võin vabalt oodata, et seda kõike oma silmaga näha. Praegu pole selle teema uurimine mulle tähtis.
Mulle meeldib idee, et usundid on erinevad uksed samasse tuppa. Selles elus pean ma end aga kõigepealt ikkagi humanitaariks – tahaksin olla lihtsalt lahke ja aktsepteeriv inimene. See pole sugugi mitte väike asi ja ma usun, et sellest piisab täiesti! Isegi kui paljud kristlased ütleksid sulle, et ei piisa.
Me oleme väga uhked selle üle, et meil on säilinud mingigi loodustunnetus, mis on omane põlisrahvastele, me nimetamegi end Euroopa indiaanlasteks. Sa oled veidike tutvunud ka šamanismiga – mis sina sellest arvad, et eestlased on lisaks metsarahvale ka nõiarahvas?
Mujal maailmas tuleb inimestele looduse austamist õpetada. Olen suhteliselt tihti Venemaal kalal käinud ja nende ükskõiksus looduse suhtes on päris uskumatu. Kui see on eestlastele tõesti loomulik ja omane, et looduse eest hoolitseda, siis see on muidugi ainult hea. Aga kalamehena pean tõdema, et kõik eestlased ei ole veel saanud seda sõnumit, et te loodust armastate ning oma loodusvaradega peaks olema hooliv. Nii et võin kinnitada, et kõik see prügi metsades ei ole sinna viidud ainult venelaste poolt.
Tundub, et meie planeet ja selle peal pesitsev inimkond on kriisis – kuidas sina maailma parandaksid?
Esmajärgus on tähtis, et ma saaksin maailma diktaatoriks. Mul pole kannatlikust, et inimesi moosida. Ma tapaks kohe kapitalistliku süsteemi pideva majanduskasvu vajaduse. Nii kaua kui majandus peab pidevalt kasvama, oleme me hädas.
Teeksin ka koolides kohustuslikuks õppeaineks kalameeste kursused. Ja lubaksin kõigile tasuta isikliku Old Town’i kanuu. See viimane on vist küll väga populistik trikk, nii et kui Keskerakond tahaks seda oma kampaania jaoks üle võtta, siis oleksin muidugi väga meelitatud.
Oled kirjutanud, et sõidad Škodaga ja shoppad Humanas. Sellest võib jääda mulje, et sa pole väga materialistlik inimene?
Arvan, et olen piisavalt materialistlik. Viimane särk, mille Humanast ostsin, maksaks Kanadas 75 dollarit, aga oli Eestis vaid 5 eurot ja ilus ka veel pealekauba! Eesti poed on ikka veel orienteeritud Ida-Euroopa mentaliteedile. Normaalsed lääne inimesed ei ole nii hullud disainer-kauba järgi.
Sel suvel tuli mu 75-aastane sõber Tallinnasse külla ja lennufirma oli kõik tema kotid ära kaotanud. Mees tahtis osta endale uued lihtsad valged aluspüksid, aga Kaubamajas olid ainult disainer-tooted! No kuulge! Normaalsed inimesed ei kanna ju Hugo Bossi trussikuid, aga too 75-aastane härra oli sunnitud neid lausa kolm pakki ostma. Kuhu siis peaks minema, et tavalisi asju osta? Kas Marks&Spencer’isse…?
Aga kui spiritualistlik sa oled? Kuidas sa oma hinge eest hoolt kannad?
Käin lendõngega kalal. See on väga spiritualistlik.
Millist vaimutoitu sa tarbid?
Ilukirjandust.
Kuidas sa pingeid maandad, lõõgastud ja end laed?
Käin kalal. Loen. Mängin oma lapsega.
Mis on elu mõte?
Mina ei tea. Ja ausalt öeldes suhtun kahtlusega neisse, kes ütlevad, et nad teavad elu mõtet. Hippokratese vanne ütleb, et “pühendu inimese abistamisele ja kannatuste leevendamisele”, skaudid ütlevad, et “jäta iga lõkkeplats endast maha puhtamana kui sinna tulles”, Ameerika karu Smokey Bear, kes kaitseb metsi, ütleb, et “ära mängi tikkudega!”. Aeg-ajalt on mul lihtsalt vaja selliseid lihtsamaid mõtteid ja motosid ning seda just sellepärast, et mul pole aimugi, mis on elu mõte.
Mis on õnne valem?
Mõned inimesed lihtsalt on õnnelikud ja mulle tundub, et nad on otsustanud õnnelikud olla. Minu naine Liina (ja ka paljud teised) ütleb ja usub, et meie mõtted loovad meie reaalsust. Kas see tähendab siis ka seda, et inimene võib end mõelda linnapeaks või presidendiks või Buddhaks?
Aga kindlasti usun ma seda, et kui me keskendame oma mõtted positiivsetele asjadele, siis igasugused head asjad tulevad meile ringiga tagasi. Aga kaldun ka arvama, et see pole tegelikult üldse nii kerge nagu kõlab. Ma võin muidugi ses osas liiga negatiivne ja tujukas tunduda.
Sul on 3-aastane laps Robert ja lapsed on teatavasti meie suured õpetajad. Mida olulist oled sa temalt õppinud?
Kindlasti palju asju, aga eriti proovin õppida, kuidas olla temaga koos olles igal hetkel kohal. Tal on väga tundlik “bullshit detector” ja kui ma ei ole tähelepanelik, saab ta kohe vihaseks. Aeg-ajalt ajab ta oma lastejutte ja ma vastan mugavalt “uh huh”, siis karjub Robert kohe, et: “Daddy, don’t say ‘uh huh‘!”. Talle vist ei tohi vastata, et “ära siis aja jama!”, sest ta on 3-aastane ja see, mida ta ütles, polnud ju tema jaoks jama.
Kas Robertil on topelt kodakondsus, Kanada ja Eesti oma ka?
Jah.
Mis sa arvad, mis saab temast tulevikus? Kas sinu ettekujutlustes elab ta täiskasvanuna Eestis?
Kui ta oleks juba praegu 18-aastane ja ambitisoonikas ka veel, siis ma ei kujuta küll ette, et ta saaks Eestis elada, muidugi välja arvatud juhul, kui ta oleks IT-spetstialist. Millised võimalused on Eestis nendele noortele, kes tahavad teha maailmatasemel tööd ja karjääri? Mulle tundub, et neid võimalusi pole siin just väga palju… Noor inimene peabki välismaale minema. Aga ma arvan ka, et 15 aasta pärast on tuleviku Eesti hoopis teine – nii erinev, et ma ei tunneks seda äragi.
Erinev mille poolest?
Arvan, et tuleviku Eesti on palju progressiivsem, rahvusvahelisem ja kartmatu. Kujuta ette kui palju parem elu võiks olla Tallinnas kui pealinn saaks hästi läbi Eesti riigiga! Kujuta ette riiki, kus politikud ja ärimehed varastavad sama harva nagu Soomes. Kujuta ette, et kogu eesti juust ei ole ainult kollane.
Arvan, et aeg lahendab paljud Eesti probleemid. Ja ma ka loodan, et Eesti maaelu ei sure, vaid saab tunduvalt tähtsamaks. Äkki võimaldab tehnoloogia siis seda, et mina elan Lahemaal jõe ääres. Või ökotoit saab Euroopale ja maailmale väga oluliseks ning Eestist saab ökoriik. Kui kihvt oleks see, kui väiketalu pidamine oleks tõeline karjäärivõimalus! Ja mitte ainult sellepärast, et talumees oskab Euroopa Liidult rahade saamiseks avaldusi täita.
Kas sa ei arva, et mitte-kollane eesti juust on pisut liiga palju oodatud…?
Sul on vist õigus. Aga kas ma saaksin siis selle asemel mõned eesti käsitöö-õlled?
Vello Vikerkaar avas 90ndad raamatuga “Pikk jutt, sitt jutt” ja maailm kummardas ta ees. Kodumaal sai ta peaaegu sama kuulsaks nagu Justin Petrone. Oma teise raamatuga “Tantramees” võtab Vello ette uue millenniumi.
Esseedekogumik pundub Vello Vikerkaarele iseloomulike, sageli kahemõtteliste tähelepanekutega Eesti elust ja oma lähedaste inimeste reageeringust selle kulgemisele.
Uuri lähemalt: http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/tantramees/1329740
