Targeted individuals ehk “sihikul olevad inimesed” on suur grupp tavakodanikke üle kogu maailma, kes usuvad, et valitsus teeb nende peal mõistusekontrolli katseid.
MK Ultra tegevus lõpetati ametlikult 1973. aastal, kuna seda saatsid pidevalt Ameerika ja Kanada kodanike kohtuvaidlused ja kaebused ebaseaduslike tegevuste osas, kuna nende peal olevat nende endi teadmata sooritatud katseid.
MK Ultra projekt kasutas mitmesuguseid metoodikaid, et manipuleerida inimeste vaimse seisundiga ja muuta nende aju funktsioone. Muu hulgas tehti salajasi katseid narkootikumidega (ennekõike LSD-ga) ja teiste kemikaalidega; rakendati hüpnoosi, sensoorset isolatsiooni (olukord, kus ühe või mitme meeleelundi kaudu välismaailmast saadav andmehulk on märgatavalt vähenenud); eraldamist üksikkongi, verbaalset ja seksuaalset ahistamist ja mitmeid teisi piinamismeetodeid.
MK Ultra tegutseb salaja edasi?
Paljud uurijad, endised valitsuse töötajad ja tavakodanikud väidavad aga, et selline programm tegutseb endiselt edasi varjunimede all.
14. veebruaril andis USA raadiosaatele “Coast To Coast AM” intervjuu 30-aastase staažiga Los Angelese eradetektiiv Roger Tolces, kes on uurinud mõistusekontrolli metoodikat ja ohvreid üle 40 aasta. Tolces usub, et valitsuse salajaste programmide raames tehakse ka praegu kümnete tuhandete inimeste peal üle maailma sarnaseid katsetusi.
Michael F. Bell, kes samuti raadiosaates külas oli, väitis, et ta on viimased kaheksa aastat olnud mõistusekontrolli ohver. Ta üritab seda programmi paljastada oma uue raamatu abil, mis kannab pealkirja “The Invisible Crime – Illegal Microchip Implants and Their Use Against Humanity” (Nähtamatu kuritegu – ebaseaduslikud mikrokiip-implantaadid ja nende inimkonna vastane kasutus).
“Ma soovin inimesi sellest tehnoloogiast, meetodist ja kuritööst teavitada, et teised “sihikul olevad inimesed” suudaksid oma elu üle uuesti kontrolli võtta ja tulla toime selle õudusunenäoga, millest on peaaegu et võimatu ärgata,” ütleb Michael F. Bell.
Michael F. Belli lugu
“Kunagi elasin ma normaalset elu nagu iga teine, kuid aastal 2005 hakkasin kogema ebatavalisi kogemusi ja sündmusi. Mul oli tunne, nagu oleks mööbel mu korteris teise koha peale pandud, aga algul ei pööranud ma sellele eriti tähelepanu. Mõned asjad oleksid nagu olnud kadunud ja varastatud. Siis näiteks avastasin, et mu riided on mõnest kohast katki, kuid ei teadnud, kuidas see juhtus.
Hakkasin märkama, et paljud autod liikluses hakkasid mulle tuledega vilgutama. Paljud autod hakkasid mulle signaali andma, kui jalutasin tänaval või läksin poodi. Esialgu ei osanud ma neid nähtusid omavahel kokku viia. Ma kolisin paari aasta jooksul mitu korda, lootes, et see kõik lõpeb, aga ei. See kõik muutus hullemaks ja ma hakkasin seda nimetama “organiseeritud varitsemiseks”.
Hakkasin internetist otsima selliseid nähtusid. Sain teada, et need klapivad täpselt nn sihikul olevate inimeste (targeted individuals) sümptomitega. Ma ei saanud aru, miks see kõik minuga juhtub ja miks mind rünnatakse. See on peamine asi, mida kõik sihikul olevad inimesed tahavad teada saada – et miks just nemad. Läks ligi kaks aastat aega, enne kui taipasin, mis minuga tehakse, ja siis sain aru, et see ei ole juhus. Arvasin, et keegi lollitab minuga ja on nüüd läinud üle piiri.
Lisaks olen avastanud oma kehalt mikrolaine ja suunatud energiaga tekitatud põletushaavu… mind mürgitati… ja rööviti mu korterist Hollywoodis. Olin kodus, vaatasin telekat, võtsin külmikust õlle, avasin selle ja võtsin ühe lonksu. Kohe tundsin, et pea käib ringi… vaevu jõudsin voodisse, kustusin riietega. Õlu oli mürgitatud.
Kui ma üles ärkasin, arvasin, et on järgmine hommik, aga tegelikult oli terve nädal möödunud. Tajusin kohe, et mu organismis on mingit võõrad ained – narkootikumid. Mõtlesin minna politseisse, aga taipasin, et mul pole ühetegi tõestusmaterjali. Läksin kiirabisse veretesti tegema ja seal küsiti, miks ma tahan seda teha. Tegin vea ja rääkisin, mis minuga juhtunud oli, ning järgmisel hetkel võeti mind kinni. Keegi ei uskunud mind.
Sain teada, millega mind mürgitati – see oli skopolamiin. See on pärit Columbiast ja Ecuadorist ja seda peetakse maailma kõige ohtlikumaks narkootikumiks. Skopolamiin on hallutsigeenne droog, mis põhjustab ka amneesiat. 50% inimestest surevad, kes seda tarbivad – aga need, kes ei sure, neil tekib kiiresti immuunsus, seega suurendatakse pidevalt doose, et sama mõju kätte saada…”
Kas sa nägid ka neid inimesi, kes sind röövisid?
Jah, aga neil olid maskid ees. Ainukesed hetked, mida ma mäletan, on need, kui droogi mõju hakkas üle minema ja mulle seda juurde anti.
Mis sinuga selle nädala jooksul tehti?
Mulle näidati taskulambiga valgust silma, hoiti toolis kinni; mulle näidati võikaid pilte ja videoid hirmsatest mõrvadest jne. Samal ajal lasti kõlaritest inimeste karjumist ja nutmist. Seal toas polnud aknaid… Seda tehti mulle korduvalt. Mõtlesin vaid, et pean selle kuidagi üle elama. Tunne oli õudsem kui surm.
Ohvreid on üle maailma
Roger Tolces ütleb, et keskmiselt saab ta päevas kolm kuni viis teadet uutest sihikul olevatest inimestest ja seda mitte ainult USA-s. “Minuga on ühendust võtnud ohvrid näiteks Austraaliast, Euroopast ja Lähis-Idast. Ma usun, et salaluure organid üle maailma teevad katseid mõistuse kontrolli tehnoloogiaga, et uurida, kui kaugele on võimalik sellega minna.”
Paljud arvavad, et mitmed massitulistamised on sooritatud mõistusekontrolli abil nii, et tulistaja ise ei teagi, millega ta tegeleb. Kas sa arvad, et see on võimalik?
Roger Tulces: “Kindlasti, siin pole kahtlustki. Eriti koolitulistamised, seal on kindlasti kellegi kuri käsi mängus. Paljud uurijad on täiesti kindlad, et näiteks Sirhan Sirhan, kes tulistas Robert Kennedyt 1968. aastal, oli mõistusekontrolli ohver.”
Tulces: “Me nimetame seda voice-to-scull technology (hääl-pähe tehnoloogia), millega saadetakse inimeste pähe helisid ja sõnu, mis annavad neile juhtnööre tegutsemiseks. Inimesed, keda ma uurinud olen, räägivad, kuidas neil hakkavad peas kõlama hääled, mis esialgu on vaenulikud ja sõimavad ega lase magada, hiljem aga öeldakse näiteks, et mine, tapa oma naaber ära vmt. Su elu hävitatakse täielikult, vaid vähesed suudavad sellest välja tulla.”
Michael: “Minu puhul ei kasutatud hääl-pähe tehnoloogiat, vaid tehnikat, mida nimetatakse “vaikseks alateadvusele suunatud heli esituseks” (silent subliminal sound presentation).”
Roger, mis sina arvad, miks selliseid asju tehakse?
Tegemist on ajupesu eksperimendiga, et luua n-ö Mandžuuria kandidaate. (“The Manchurian Candidate” (1959) on Richard Condoni kirjutatud poliitiline thriller USA poliitiku pojast, kelle peal viiakse läbi ajupesu, et too mõrvaks enda teadmata kommuniste. Romaanist on vändatud ka kaks Hollywoodi filmiversiooni aastail 1962 ja 2004 – toim.) Selliseid katseid tehti inimestega juba II maailmasõja ajal Saksmaal.
Michael, kas sa arvad, et tänaseks on sind rahule jäetud?
Ei, kuid ma olen suutnud sellega toime tulla tänu Rogeri abile, kes aitas mul aru saada, millega on tegu. Varem see painas mind nii, et hakkasin hulluks minema. Mul kadus ära hirm, sest taipasin, et viga polnud minus ja et tegu polnud mingite deemonitega. Mulle on sisestatud tehisunenägusid.
Kas neil on tehnikat ja võimalusi sisestada inimestele unenägusid?
Kõik ohvrid räägivad sama, see on täiesti võimalik. Unehetkedel käibki põhitegevus: nad röövivad su siis, kui sa magad, nad sisestavad sulle teisi unenägusid, kui magad, ärgates on sul põletushaavad… Unedes oled sa luuser, su üle naerdakse, sind aetakse taga… oled midagi kaotanud ega leia seda, sa kaotad võtmed ja siis otsid neid taga – sind alandatakse… Tegelased unes küsivad sult küsimusi ja jälgivad, kuidas sa vastad – see on nagu hüpnoos.
Aeg hakkab otsa saama…
Michael arvab, et ainuüksi USA-s on sellise ahistamise ohvreid vähemalt 100 000, ilmselt palju rohkemgi. Ta lisab, et väga paljud ohvrid ei oska midagi peale hakata, nad ei saa aru, mis nendega toimub ja arstid/psühholoogid panevad neile valediagnoosi. “Enamik arste paneb kohe diagnoosiks skisofreenia ja paranoia.”
Temagi on saanud arstidelt valediagnoosi ja pandud hullumajja koos tõeliselt haigete inimestega. Nii mõnigi haige käis Michaelilt uurimas, miks tema on sinna pandud, ta ei kuulu ju sinna.
Roger Tolces on selliseid juhtumeid uurinud üle nelja tuhande. Ta usub, et katsete eesmärk on uurida, kui kaugele on võimalik mõistusekontrolliga minna – kas ohver on nõus täitma kõiki ülesandeid nagu Mandžuuria kandidaat või siis proovitakse ohver emotsionaalselt nii ära kurnata, et ta kunagi ei astuks valitsuse vastu välja. “Nad võivad neid signaale edastada isegi mobiiltelefoniga, seega võivad nad seda teha mis tahes maailmaotsast.”
Tolces arvab, et põhjus, miks seda kõike tehakse, peitub selles, et aeg hakkab otsa saama – droonid, pealtkuulamine, NDAA (National Defense Authorization Act – Barack Obama allkirjastatas 31.detsembril 2011 seadusemuutatuse, mis lubab iga ameeriklast ilma kohtuotsuseta eluks ajaks vangi panna – toim.)… Valitsus valmistub peagi toimuvateks massirahutusteks.
Implantaadid kõrvas
Michael avastas endal ka implantaadid, mis olid talle pandud kõrva sisse. “Ma hakkasin juurdlema, kuidas nad mind ikkagi pidevalt kõikjalt üles leiavad. Avastasin internetist, et paljud “sihikul olevad inimesed” on avastanud endal pisikesed kiip-implantaadid. Lasin teha MRI ja avastasimegi implantaadid oma mõlemast kõrvast ja veel neli tükki lõua seest. Need on imepisikesed ja röntgeniga neid tuvastada ei saa, ainult MRI ja ultraheliga. Sellepärast panin oma raamatu nimeks “Nähtamatu kuritegu”, sest üliraske kui mitte võimatu on aru saada, kes seda teeb ja kuidas.”
“Kui need inimesed on valitsusest, siis on neil kindlasti diplomaatiline immuunsus ja keegi neid kinni ei võta. Nad võivad öelda ükskõik mille peale, et programm käib riigi julgeoleku huvides,” räägib Michael. “See on tohutu grupp inimesi, terve võrgustik üle maailma. Ükskõik, kuhu sa lähed, seal on inimesed sind ootamas. Selle tehnoloogiaga saavad nad isegi põhjustada näiteks südameataki.”
Roger: “Kui kõlab väljend “rahvusliku julgeoleku huvides”, siis visatakse kohe igasugune kaasus kohtust välja ja midagi ei uurita. Ma arvan, et selle alla on pandud rohkem raha kui Manhattani projekti (Manhattan Projecti nimelise programmiga töötati välja esimesed tuumapommid 1940-ndatel – toim.)
Raadiokuulajad jagavad sarnaseid kogemusi
Raadiosaate “Coast To Coast AM” viimane saatetund on raadiokuulajate päralt, kes jagavad oma kogemusi sarnastest nähtustest.
Helistaja Robert: “Viimased seitse ja pool aastat olen seda sama kogenud, nad ei lase mul magada, ma kuulen hääli, võitlen nende vastu spirituaalselt.”
Helistaja Pete: “Kümme aastat tagasi avastasin, et mulle on pandud kiip munanditesse.”
Roger Tolces kommenteerib, et delikaatsetesse kohtadesse on pandud kiipe nii meestel kui ka naistel.
Helistaja Tom: “Olen aastaid olnud ohver, mind rünnatakse elektromagnetiliste relvade lainetega, mulle lastakse neid helisid pähe.”
Tom lisab, et kõik skeptikud ja muidu huvilised võiksid välja uurida, milliseid kõikvõimalikke tehnoloogiaid olemas on, ja lisab, et kõik, kes kahtlevad, uurigu neid nimesid ja patente:
Dr. José Manuel Rodriguez Delgado
Dr. Elizabeth Rauscher
Kuidas end kaitsta?
Tom lisab, et tõendeid valitsuse salajastest operatsioonidest, mida CIA ja NSA läbi viivad, on väga palju: “Kõik, millest saatekülalised räägivad, on tõsi!”
Roger Tolces ja Michael F. Bell ütlevad, et kaks levinumat kaitset selliste rünnakute vastu on passiivne varjestus – niklist ja hõbedast valmistatud kõrgtehnoloogiline kude, mis neelab ja peegeldab kiirgust, see on u 80% efektiivne aktiivne varjestus ehk elektrostaatiline varjestus, elektriline korpus, mille paljud ohvrid on endale ise ehitanud.
Michael soovitab kõikidel ohvritel ühendust võtta Roger Tolcesiga. Vaata ka Michael F. Belli kodulehte.
Maailm on ohtlik koht!
Lõpetuseks tsiteerib Michael Albert Einsteini: “Maailm on väga ohtlik koht, kus elada, kuid mitte kurjade inimeste pärast, vaid nende inimeste pärast, kes selle suhtes midagi ette ei võta.”
Kuula Roger Tolcesi ja Michael F. Belli intervjuud saates “Coast To Coast AM” SIIT. (intervjuu algab 39.00)
Soovitame vaadata ka Jesse Ventura sarja “Conspiracy Theory” 3. hooaja 7. osa, mis keskendub samuti “sihikul olevatele inimestele”.
Toimetas Hando Tõnumaa
Allikas: www.telegram.ee
