“See, et reede õhtul korraldama asutud välk-meeleavaldusele koguneb esmaspäeva hommikul üle saja südamliku inimese, tõestab veelkord, et ühiskond on valmis karusloomafarmide vabaks Eestiks,” tõdes MTÜ Loomuse juhataja Kadri Taperson. “Maaelukomisjoni arutelule meid ei kutsutud, kuid praeguseks hetkeks teame, et komisjon otsustas kaks aastat tagasi riigikogule esitatud märgukirja ja 10 000 inimese allkirjaga kollektiivse pöördumise menetlemise lõpetada.” Taperson on maaelukomisjoni esimehe Helir-Valdor Seederiga samal seisukohal, et teemat ei saa kindlasti lõpetanuks lugeda, vaid see vajab laiemat arutelu riigikogu suures saalis. MTÜ Loomus ja teised loomakaitseorganisatsioonid jätkavad tööd karusloomafarmide keelustamiseks, olemas on plaan B.
Maaelukomisjoni aruteluga paralleelselt toimus keskkonnakomisjonis istung metsloomade tsirkuses kasutamise keelustamist. Tapersoni hinnangul näitab selline asjade kulg loomadesse suhtumise kultuuri muutust. “Karusloomafarmide ja loomatsirkuste keelustamine on ühe medali kaks poolt – neid ongi mõistlik korraga käsitleda. Mõlemad on iganenud ettevõtlusviisid, kus ekspluateeritakse loomi ebavajalikul eesmärgil,” ütles Taperson.
Loomade Nimel organisatsiooni esindaja Anita Jürson usub, et karusloomafrmide keelustamise küsimus on osa laiemast pildist. “See ei ole üksnes küsimus loomade õigustest. See on valik postsovetliku hoolimatuse ja euroopalike väärtuste vahel. Peaksime mõtlema ka selle peale, millise sõnumi saadame teistele riikidele. Jätkame tööd selle nimele, et Eesti liituks tulevikus nende riikidega, kes on juba otsustanud karusloomafarmid enda territooriumil keelata ja olla hoolivaks ning eetiliseks eeskujuks ka teistele riikidele,” sõnas Jürson.
Vastavalt värskele Kantar Emori uuringule ei poolda 75% Eesti inimestest metsloomade kasutamist tsirkuses ja 69% ei poolda loomade kasvatamist ning hukkamist farmides karusnaha saamise eesmärgil.
