"Mis siis, kui meie maailm on midagi rohkemat kui mõned meist üldse oskavad hetkel ette kujutada? Kas selle maailma piirid on teada? Ja kui ka on teada, siis kellele meist? Millisele osale inimkonnast? Mis saab, kui mõne aja pärast peab laiem avalikkus end kurssi viima ja harjuma praegu ulmena tunduvaga? Kas vajab laiendust arusaam sellest, mis on võimalik? Või kes on inimene? Kõik ei pruugi olla kaugeltki nii nagu esmapilgul nähakse, teatakse või arvatakse," mõtiskleb parahuviline Eeva-Liisa Vahtra, kes pikemalt jutustab neil teemadel sel pühapäeval kell 14 Raadio 2 saates " Hallo, Kosmos!".
Aastakümneid on paranormaalse sfääri uurijate, ufoloogide ja tunnistajate tööd, avastused ja kogemused viidanud ühele – kokkuleppelisest inimmaailmast väljaspool toimub palju. Räägitakse muuhulgas näiteks teistest reaalsustest, teistest maailmadest, teistsugustest olemise viisidest ja olenditest. Aegade jooksul on nii inimesed meie keskelt kui ka militaarvaldkonnast jaganud oma tunnistusi paranormaalsetest kogemustest. UFO-kontaktid, kokkupuuted keeruliste nähtustega ja muud sarnased kogemused on tänaseks osaliselt saanud oma kuju raamatute ja dokumentaalidena. Ei maksa unustada ka teleseriaale ja ulmefilme.
Mida see näitab? Mida see räägib meie aja kohta?
Vaatame viimase kahe küsimuse valguses meest nimega Simon Parkes. Simon on unikaalse elulooga inglane, kelle taust ja jagatav info on pehmelt öeldes märkimisväärne. Ta on endine Leiboristliku Partei poliitik Whitby nimelises Põhja-Inglismaa linnas. Simon Parkes’i vanaisa oli mehe tunnistuse kohaselt Briti diplomaat, kes töötas Briti välisluureteenistuses, mida kutsutakse ka nimega MI6. Lisaks oli ta kõrgete tiitlitega (ntks OBE, CBE) Vabamüürlane. Simon Parkes’i ema värvati veidratel asjaoludel tööle Briti Julgeolekuteenistusse, teise nimega MI5. Naise ülesanne seal oli üle maailma alla kukkunud tundmatute ufo-õhusõidukitega seotud ülisalajaste dokumentide tõlkimine ja toimetamine. Oma perekonnast ja taustast on Simon Parkes rääkinud mitmetel konverentsidel, ülesastumistel ja intervjuudes (vaata lähemalt näiteks siit ja siit).
Vaatame viimase kahe küsimuse valguses meest nimega Simon Parkes. Simon on unikaalse elulooga inglane, kelle taust ja jagatav info on pehmelt öeldes märkimisväärne. Ta on endine Leiboristliku Partei poliitik Whitby nimelises Põhja-Inglismaa linnas. Simon Parkes’i vanaisa oli mehe tunnistuse kohaselt Briti diplomaat, kes töötas Briti välisluureteenistuses, mida kutsutakse ka nimega MI6. Lisaks oli ta kõrgete tiitlitega (ntks OBE, CBE) Vabamüürlane. Simon Parkes’i ema värvati veidratel asjaoludel tööle Briti Julgeolekuteenistusse, teise nimega MI5. Naise ülesanne seal oli üle maailma alla kukkunud tundmatute ufo-õhusõidukitega seotud ülisalajaste dokumentide tõlkimine ja toimetamine. Oma perekonnast ja taustast on Simon Parkes rääkinud mitmetel konverentsidel, ülesastumistel ja intervjuudes (vaata lähemalt näiteks siit ja siit).
2010. aastal tuli Simon avalikkuse ette oma tunnistustega kokkupuudetest tulnukate ja muude olenditega, mis algasid juba tema varases lapsepõlves. Oma kontaktidest ja kokkupuudetest on ta nüüdseks detailselt ning üllatavalt professionaalselt rääkinud mitmeid aastaid. Ta on kontaktijuhtumitega seotud üsna keerukat infot jaganud konverentsidel üle terve Suurbritannia (vaata näiteks esinemist The Bases Conference’il). Ta on mitmel korral pälvinud ka peavoolumeedia tähelepanu (vaata näiteks tema lugu afäärist tulnukatega hommikutelevisioonis või seda, kuidas ta briti tabloidis The Mirror räägib, et Putin on mõjutatud maaväliste olendite poolt).
Eelnevat kokku võttes tõstatub oluline ja väga tõsine küsimus. Mida näitab asjaolu, et Simon Parkes ja väga paljud teised sama tasemega tunnistajad oma lugude, info ja kogemustega laiema avalikkuse ette on jõudnud? Millele viitab see maailma laiemalt vaadates? Küsimuste ja mõttekohtade arv ainult kasvab. Õnneks on paduskeptikute kõrval ka suurepäraseid uurijaid ja ajakirjanikke, kes on võtnud vaevaks paranormaalset sfääri puudutava laia teemaderingiga tegeleda.
Ja kui võtta vastu otsus paramaailma infovälja siseneda, siis kuidas alustada? Alustada võiks näiteks neutraalse, austava, tähelepaneliku, põhjaliku ja kannatliku lähenemise, kuulamise ning uurimisega. Leian, et maailmas ja ka meie kodumaal on puudus avatud, intelligentsest, arutlevast, sügavast ja kõikehõlmavast diskussioonist neil teemadel.
Autor: Eeva-Liisa Vahtra
Kuula parahuvilist Eeva-Liisa Vahtrat sel pühapäeval kell 14 Raadio 2 saates “Hallo, Kosmos!”
