Kaante vahele on jõudnud tippkirurgi ja meditsiinidoktor professor Toomas Sullingu poole sajandi elutöö. Raamat “Südamega südamest” räägib südame tervisest ja selle ravist.
Dr Toomas Sulling on kaasaegse Eesti südamekirurgia rajaja ja šunteerimislõikuse populariseerija. Tema teadusuuringud, suurepärased ravitulemused ja osalemine rahvusvahelistel foorumitel on toonud tuntust kogu Eesti meditsiinile.
Sulling sündis 1940. a Tallinnas. Noorukieas põetud põlvetuberkuloos aheldas noormehe rohkem kui kolmeks aastaks haiglasse, kus paralleelselt raviga omandas edasisi kooliteadmisi. Sel ajal tekkis ka mõte minna edasi õppima arstiks.
1964. a lõpetas Sulling meditsiiniõpingud Tartu Riiklikus Ülikoolis. Tal õnnestus end täiendada Moskvas, Leningradis ja Helsingis, lisaks hankida ligipääs tol ajal väga haruldastele rahvusvahelistele teadusartiklitele koronaarkirurgia arengust mujal maailmas. Entusiastlikest ja tublidest südamehuvilistest kolleegidest tiimiga pani Toomas Sulling 1960-70ndatel aluse koronaarkirurgiale Eestis.
Dr Sulling on opereerinud poole sajandi jooksul 4000 haiget, tehes neile šunteerimislõikuse ehk pannes ateroskleroosist kahjustatud arterite asemele uued veresooned. Umbes pooled operatsioonid tegi ta töötaval südamel ja pooled kunstliku vereringega, kui inimese süda pannakse seisma. Raamatus on juttu sellest, kumb meetod on parem ja millal.
Samuti sellest, mis pilt arstile avaneb, kui inimene südamehaigusega tema juurde satub. Ja millised valikud arstidel on ning mida võiks teada patsient.
Eesti südamekirurgia grand old man on ise oma vastilmunud raamatu kohta “Südamega südamest” öelnud järgmist: “Selle raamatu eesmärk on harida meie patsiente. Raamatu kirjutasin neile, kes hoolivad enda ja oma lähedaste südamest. See on raamat ka neist ja neile, kes ravivad südant, kui see ei taha enam töötada.”
Hea kolleeg ja sõber, emeriitprofessor Jaak Maaroos kirjutab raamatu sissejuhatavas osas: “See on üks väga edukas ja pöördelise tähendusega lugu Eesti meditsiinis, mille med-dr prof Toomas Sulling suutis oludele vaatamata alustada ja arstiteaduse ajalukku kirjutada. Tema eesmärk oli leida uusi võimalusi südame isheemiatõve paremaks diagnoosimiseks ja võimalikuks kirurgiliseks raviks. Tema ideed tundusid mõnelegi utoopilistena, kuid põhjalik tutvumine selle valdkonna töödega maailmas andis talle usku jätkata alustatuga. On suur heameel tõdeda, et tema loodud kardiokirurgide koolkond jätkab tulemuslikult tema saavutuste edasiarendamist.”
Raamatu esitlused toimuvad:
22.11 kell 18.00 Viru Keskuse Rahvaraamatus
25.11 kell 13.00 Tasku Rahvaraamatus
Vaata Toomas Sullingu raamatu “Südamega südamest” kohta lisa kirjastuse Pilgrim kogulehelt.
Toomas Sulling “Südamega südamest”. Südamekirurgi poole sajandi töökogemus südametervisest
Mis pilt avaneb arstile, kui inimene südamehaigusega tema juurde satub. Millised on arstide valikud ja mida võiks patsient ise teada. “Kui saaks ikka doktor Sullingu juurde!” Selliste õhkamiste läbi jõudis meditsiinidoktori professor Toomas Sullingu nimi selle raamatu keeletoimetajani, kes 1970. aastate lõpus, kui Toomas Sulling juba Tartus suuri tegusid tegi, oli Võrumaa koolilaps. Toomas Sullingust räägiti siis peaaegu nagu Jaak Joalast. Ühine on neil ka see, et mõlema kuulsus ulatus üle kogu Nõukogude Liidu. Toomas Sulling kirjutas Nõukogude Liidu esimese doktoritöö koronarograafia teemal. Sullingu ülikoolikaaslane ja kolleeg Jaak Maaroos ütleb, et kahtlemata on Toomas Sulling Eesti üks silmapaistvamaid ja tuntumaid arstiteadlasi-kirurge, kes tänu teadusuuringutele ja suurepärastele ravitulemustele on arvukatel rahvusvahelistel foorumitel pälvinud suure tunnustuse ning toonud tähelepanu ja kuulsust kogu Eesti meditsiinile. Toomas Sulling on üks Eesti koronaarkirurgia loojaid, kes poole sajandi jooksul opereeris 4000 haiget, tehes neile šunteerimislõikuse ehk pannes ateroskleroosist kahjustatud arterite asemele uued veresooned. Umbes pooled operatsioonid tegi ta töötaval südamel ja pooled kunstliku vereringega, kui inimese süda pannakse seisma. Kumb meetod on parem ja millal, sellest on raamatus juttu. Samuti sellest, mis pilt arstile avaneb, kui inimene südamehaigusega tema juurde satub. Ja millised valikud arstidel on ning mida võiks teada patsient. Toomas Sulling kirjutab ka sellest, milline oli tema tee arstiteaduskonna kirurgiahuvilisest tudengist Eesti tippkirurgiks ja milliseid kohati anekdootlikke takistusi tuli sel teel ületada.
