“Arstil oleks lihtsalt üks lisainstrument. Täna ta tellib biokeemilised näitajad laborist, laseb teha EKG, röntgenpildi, võib-olla tomograafia-pildi ja siis ta saab lisaks ka geenipildi. Ma kutsuksin seda digigeeniks,” selgitas akadeemik Metspalu.Telegram.eetäpsustas Geenivaramust, et geenikiip ei kujutaks endast füüsiliselt eksisteerivat kiipi, vaid inimese andmeid säilitataks digitaalses andmebaasis, millele siis arstidel oleks ligipääs.Digigeeni jaoks peaks iga inimene andma perearsti juures sõrme otsas pisut verd ja juba olemasolevad spetsiaalsed arvutitarkvarad koostaksid igale inimesele personaalse geenikiibi.
- Varia
- 12.02.2013, 08:00
Eesti Geenivaramu juht soovib juurutada digigeeni süsteemi
Eesti Geenivaramu juhi, Andres Metspalu hinnangul võiks riik järgneva seitsme aasta jooksul juurutada personaalse geenikiibi ehk digigeeni süsteemi, mis tähendaks, et arstid saaksid varakult iga konkreetse inimese puhul vaadata, millised haigused teda võivad ähvardada.