Eesti ei täida Euroopa Liidu nõudmisi prügikäitlusel

Septembrikuu lõpp üllatas eestlasi uudisega prügimaastikult. Nimelt teatas Euroopa Komisjon, et Eestis ei vasta prügi ringlusesse võtmine seatud nõuetele ning praegusel kursil jätkates võib see Eesti Vabariigile tuua kaasa märkimisväärse rahatrahvi. Probleemidega tutvumiseks ja soovituste jagamiseks anti Brüsselis välja Eestile suunatud hoiatuskiri. Eesti on üks 14st EL-i liikmesriigist, kes oma kohustusi ettenähtud tempos veel täitnud ei ole, vahendab Gorilla.ee.

Vastavalt Euroopa Komisjoni poolt vastuvõetud otsusele on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid kohustatud 2020ndaks aastaks ümber töötlema vähemalt 50% tekkivast prügist. Tähtajani on veel napilt üle aasta aega, kuid Eurostati andmetel saadetakse Eestis uuesti ringlusesse vaid 28% prügist. Vähese ümbertöötlemise põhjustena toob Euroopa Komisjon välja Eesti struktuursed probleemid, kohalike omavalitsuste puudulikud vahendid ning erinevused tekkivate jäätmete ja prügiveo vahel. Lisaks kommenteeriti Eesti majapidamiste väheseid stiimuleid prügi sorteerimiseks.
Hoiatuskirjas on välja toodud meetodid, kuidas praeguseid kitsaskohti võimalikult efektiivselt lahendada ning mis meetoditega seatud eesmärkidele lähemale jõuda. Ettevõtjates tekitab muret Komisjoni tungiv soovitus kõik pandimärgita müüdud pakendid müüja poolt tasuta ära vedada – praktikas tähendaks see, et ebastandardseid pakendeid tootvad ettevõtjad peaksid oma kulude eest korraldama regulaarse üle-Eestilise pakendiveo klientide enda kodudest. Lisaks pakuti hoiatuskirjas välja, et kohalikke omavalitsusi peaks motiveerima ebapiisava ümbertöötlemise trahvimisega.

Prügipõletusele piirangud peale

Üks läbi käinud soovitus puudutas prügipõletamise maksustamist. Kui tänasel päeval läheb Eestis ümbertöötlemisele 28% prügist, siis kliima soojenemist, veekogude reostus hävitab mereloomi ja linde, mikroplastikut leidub isegi meie joogivees, mõttetu pakendite hulk hävitab maakera ressursse. Jäätmete ümbertöötlemine aitab lahenduse leida kõigile suurematele probleemidele.

Kui kogu maakera võtaks ringlusesse 50% tekkivast prügist, ei seisaks me kümne aasta pärast enam kliimakatastroofi ukse ees. Ümbertöödeldud klaasist, plastikust ja paberist saab toorainele anda uue elu – heal juhul isegi kaks, kolm või seitse korda. Taaskasutatud plastpudelitest sünnivad mööbel, vaibad ja T-särgid (ning ärge kirtsutage nina – ega naftast toodetud Maailmamere viimased hingetõmbed

Prügi tapab mereelustikku

Uurimus: 90% merelindude kehas leidub plastijäänuseid

Kuidas plastmass sinu kehasse satub?

Taaskasutus – 10 lihtsat nippi plastikjäätmete vähendamiseks

2016. aasta kõige hullemad inimsüül tekkinud katastroofid, millest sa arvatavasti isegi kuulnud pole

Seotud

5 praktilist nippi

Liitu meie uudiskirjaga ja saa 5 praktilist nippi kuidas kiiresti enda meeleolu tõsta.