Ego samastub omamisega, ent tema rahulolu omamisest on üsna pinnapealne ja lühiajaline. Ikka on sinna peidetud sügav rahulolematuse, ebatäiuslikkuse, „ebapiisavuse“ tunne. „Mul pole veel piisavalt,“ kus ego peab tegelikult silmas, et „Ma pole veel küllaldane.“
Nagu nägime, on omamine – omandusega seonduv mõiste – ego loodud fiktsioon, et lisada endale kindlust ja püsivust, et välja paista, olla eriline. Kuigi sa ei saa end omamises leida, peitub selle taustal teine, veelgi võimsam ego struktuuri juurde kuuluv jõud: vajadus enama järele, mida võime nimetada ka „tahtmiseks“. Ükski ego ei pea ilma enamat vajamata pikalt vastu.
