California ülikooli Berkeley linnaku teadlaste uurimusest selgus, et vanemad inimesed oskavad paremini näha pingeliste olukordade helget poolt ja tunda kaasa nendele, kellel parajasti elus hästi ei lähe.
Uurimistulemused kinnitavad teooriat, et emotsionaalne intelligentsus ja kognitiivsed võimed võivad kuuekümnendatel eluaastatel isegi paraneda, mis on eeliseks nii inimsuhetes kui ka töökohal, kirjutab HealthDay News.
“Üha selgemalt ilmneb tõsisasi, et kõrges eas on kõige tähtsamal kohal sotsiaalsed suhted ning teiste eest hoolitsemine ja enda eest hoolitseda laskmine. Näib, et evolutsioon on suunanud eakate närvisüsteemi keskenduma inimestevahelistele suhetele ja osavõtlikkust väljendavatele tegevustele,” märkis uurimisrühma juht psühholoog Robert Levenson.
Levenson viis koos kolleegidega läbi uuringuseeria, analüüsides emotsionaalsete käitumismallide ja reaktsioonide muutumist vananemise käigus. Ühes uuringus osales 144 kahe-, nelja- ning kuuekümnendates eluaastates inimest, kellel paluti vaadata neutraalse, kurva ja tülgastava sisuga filmilõike.
Vanemad inimesed suutsid kõige paremini leida negatiivsetes stseenides midagi head. Sellist käitumist nimetatakse positiivseks ümberhindamiseks ja see „kopeerimismehhanism” põhineb suuresti elu jooksul kogetul ja õpitul.
Kahe- ja neljakümnendates eluaastates katsealused suutsid paremini ebameeldivad stseene eirata ja tähelepanu mujale suunata – sellist käitumist nimetatakse eemalduvaks ümberhindamiseks.
Teadlased jõudsid järeldusele, et „eakatele võib tulla kasuks see, kui nad jäävad sotsiaalselt aktiivseks ja kasutavad raskustega toimetulemiseks positiivset ümberhindamist, selle asemel et eemalduda olukordadest, mis pakuvad võimalusi elukvaliteedi parandamiseks”.
Allikas: www.kliinik.ee
