40-aastase arstikogemusega Raudsik on ka ise olnud hädas ja segaduses, kuni võttis uuesti ette ja tegi endale selgeks ühe keerulisema aine arstitudengite jaoks: organismi ainevahetusprotsesse selgitava biokeemia. Oma äsja ilmunud raamatus tervis algab inimeste teadlikkuse tõstmisest, informatsioonist, mitte ravimi väljakirjutamisest.
“Tagasi tervise juurde” algab ja lõpeb arstiteaduse isaks nimetatud Hippokratese sõnadega: “Haigused on organismi toksilistest elementidest puhastav kriis. Sümptomid on organismi loomulik kaitsereaktsioon. Meie nimetame neid haiguste sümptomiteks, kuid tegelikult tähendavad need haigustest tervenemist.”. Arstid annavad ju Hippokratese vande, aga neid sõnu Eesti modifikatsioonis ei ole. Kas sa mäletad Hippokratese vande andmist ja seda, kuidas sa sellest toona aru said?
Hippokratese vanne sisaldab minu jaoks kolme põhitõde, mis on absoluutselt õiged ka tänapäeva kontekstis: “Arstimine on ravikunst. Arst ei tohi haiget kahjustada. Arst hoiab oma ametisaladust.” Tänapäeval nimetame seda arstivandeks ja see on kohandatud kaasaja oludele ning arusaamadele. Piinlik tunnistada, aga ma ise ei mäleta ülikooli lõpetamisel selle vande lugemist. Kui noor inimene lõpetab arstiteaduskonna, siis ta pole veel valmisarst. On olemas mõningane teoreetiline pagas, tilluke praktiline kogemus ja ees looklev pikk keeruline elutee, et õppida inimest tundma läbi arsti pilgu. Minu jaoks on alati olnud praktika tõe kriteerium. Patsientidega töö hakkab tasapisi avardama noorte arstide silmaringi ja siluma praktilisi oskusi, käeosavust. Tervikpilt inimesest kujuneb alles aastatega, kui mitte aastakümnetega. Isiklikud kogemused oma tervisega on enamasti iga arsti jaoks olulised ja vanemate kolleegide õpetused kiirendavad heaks arstiks saamist kindlasti väga palju. Kõike raamatutest ei ammuta.
Mida sa pensionärina teed?
Ma unustan pidevalt ära, et olen pensionär. Isegi kinno või teatrisse minnes ei tule meelde hinnasoodustust küsida. Kui mõne töö tegemisel väsimus murdma hakkab, siis küll mõtlen, et äkki see on vanusest! Annan nõu neile, kes seda soovivad. Pean ka loenguid, kui kutsutakse. Terviseametkonnad muidugi ei luba minu loenguid rahastada. Alles hiljuti nägin jälle sellist paberit ja pean seda päris naljakaks olukorraks, et ülikoolist saadud teadmisi ei tohi propageerida.
Mida sa pead oma elu suurimaks saavutuseks?
Seda, et olen iseennast tervendanud ja ei pea enam süstemaatiliselt ravimeid võtma, mida 30 aastat tagasi veel tegin. Loodan, et mul jätkub tarkust elada sel moel oma elu lõpuni.Suureks saavutuseks pean ka seda, et olen saanud töötada arstina ja ravida inimesi nii, nagu mina õigeks pidasin.
Oma äsja ilmunud raamatu tänusõnades on sellised read: “Lehvitan Pärnu taksojuhile, kes peatas hetkeks auto, et öelda kaks kosutavat sõna. Kergem oleks ju olnud mööda sõita. Te tegite mu talvise päeva päikeseliseks.” Kas see on saladus, miks sa taksojuhile tänulikuna lehvitad?
Ei ole saladus. Tulin Pärnu turult, panin porgandeid ja kaalikaid autosse, kui rataste kriginal peatus auto veidi minust eemal ja tagurdas minuni. See oli takso. Minupoolne aken avanes ja taksojuht ütles mulle kolm sooja lauset, mis päeva imeilusaks muutsid. See oli väga armas. Kuulda mulle võõra inimese suust tänulikkust.
Autor: Inge Pitsner
Inimesed ägavad ravimite koorma all, aga krooniliste haigete arv kasvab. Seda näitab statistika. Haiguste ilmnemisel vajavad inimesed teejuhti, kes sisendaks neile usku ja õpetust sellest, et tervenemine on protsess ning see pole seotud eluaegse ravimite võtmisega, vaid sihipärase ja teadliku tööga iseenda kallal, kasutades vajadusel ravimeid ajutiselt. Isetervenemine pole müüt, vaid reaalne keha võime.
Sellesse raamatusse “Tagasi tervise juurde” on dr Riina Raudsik pikkinud hulga vanarahvatarkusi. “Praktika on alati olnud tõe kriteerium ning rahvatarkused ja inimeste tähelepanekud elust just seda ongi, mistõttu püüan väikese osa meie esivanemate mälust siduda tänapäeva teadusmaailmas kinnitust leidnud tõdedega, värskendada teadmisi tarkustega minevikust, et mõista nende tegelikku tähendust. Vanasõnadesse vormunud tarkused on vahest karmimad õpetajad elukoolis,” ütleb autor.
Riina Raudsik on 40 aastase staazhiga arst, kes täna naudib pensionipõlve, peab loenguid ja kirjutab raamatuid.
“Olen teadlik, et minu vaated ei pruugi kõigile meeldida, aga inimesed ongi erinevad. Olen siia kirja pannud oma pika elu ja arstitöö kogemuse, nii nagu minu süda õigeks peab.” – Riina Raudsik
Raamatu “Tagasi tervise juurde” esitlusloeng toimub kolmapäeval, 26. septembril kell 18 Eesti Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis. Tule kuulama!
Vaata esitluse kohta lisa sündmuse Facebooki lehelt.
