Kontroll elu üle ja sinu isiksus
Eneseväärikus ja eneseusaldus kujunevad välja kontrollitundest. Kui sa ei tunne, et kontrollid oma elu, võib see viia eneseväärikuse languseni. Kontrollitunne tekib aga sellest, kui sul on võimalik otsustada nende asjade üle, mis on sulle olulised. Alusta sellest, et proovid mõista iseennast. Mõtle selle peale, milline inimene sa oled.
Patsientide probleeme lahendades peab arst kõigepealt kindlaks tegema põhilised asjaolud, näiteks vanuse, põhihaigused ja ravimid, allergiad ja operatsioonid. Seejärel tuleb tal välja selgitada, kas meditsiinilises kirjanduses leidub patsiendi sümptomitele ja taustainfole sobivaid vasteid. Suur osa tänapäeva elu väljakutsetest ei vasta arstiteaduse traditsioonilistele kriteeriumitele. Omavahel suheldakse liiga vähe ja seetõttu ei liigu oluline info patsiendilt arstile. Patsient tunneb pettumust, kui ta ei saa tagasisidet, mida vajab. Arstile tekitab pingeid, kui patsiendi sümptomeid ja probleemi pole võimalik diagnostilisse raami paigutada. Mida siis peaks ravima, kui selget haigust ei olegi?
Kui ma olin teinud enda jaoks selgeks, kuidas ma ise suutsin toime tulla keerulise ja hirmutava muutusega, näiteks operatsiooniolukordadega seostuva hirmuga, hakkasin kasutama sama otsustusahelat ka patsientide juures, keda ma ravisin. Kõigepealt selgitasin välja probleemi meditsiinilise olemuse. Pärast seda uurisin, milliseid probleeme selle patsiendi elus esineb. Toksisin patsiendi mure väiksemateks tükikesteks ning hakkasin teda tervise suunas juhtima ja toetama. Arendasin välja meetodi, mille abil suudab igaüks ise oma nõrgad kohad ära tunda, hirmudest võitu saada ja tervise poole suunduda. Selle treeningmeetodi keskmes on omaenda tugevate külgede, väärtuslubaduste ja vaistliku käitumise tähenduse mõistmine.
Esimene samm on tugevate külgede ülesleidmine ja nende toetamine. Et seda teemat valgustada, räägin teekonnast, mille mina pidin läbi kõndima, et kohale jõuda. Kõik sai alguse mõttest, et ainult mina ise suudan mõjutada oma otsuseid ja tulevikku – see asjaolu oli viinud mind ka arstiteaduse juurde.
Järgmine suur arusaam oli see, et need asjad, mida mina saan mõjutada, on piiratud ja sõltuvad ajast. Aga asjad, mis meile muret teevad, on lõputud nii aja kui ka koha mõttes. Võtame näiteks surma. Looduse seadused määravad ära selle, et elu peab mingis etapis lõppema ja mitte miski ei jää igavesti samasuguseks. See põhjapanev asjaolu ei mahu meie kontrolli alla. Kuigi enamik meist tahab uskuda teisiti, jääb meie kontrolli alt välja ka tervis.
Teisest küljest on olemas asju, mida me suudame mõjutada, aga minu meelest on neid väga vähe. Asjad, mida me kontrollime, on meile loomupärased ja millegi sellise lähedal, mis meid kõige paremini iseloomustab. Ehk siis selle isiksuse lähedal, kes on geenide ja keskkonna ühises mõjus välja kujunenud. Samad isiksuseomadused, millest me lapsena jõudu ammutame, täidavad seda rolli ka täiskasvanueas. Neid jõuallikaid läheb eriti vaja siis, kui meie elus toimuvad muutused. Uuringud viitavad sellele, et viie peamise isiksuseomaduse hulgast tundub täiskasvanuea heaoluga seotud olevat meelekindlus – eelkõige seeläbi, et meelekindlad lapsed suudavad oma käitumist paremini kontrollida ja riskivad vähem. Kuigi elu jooksul isiksuseomadused mõnevõrra teisenevad, on suudetud tõestada, et stabiilsena püsivad omadused mõjutavad meie igapäevast käitumist.
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Alkeemia lugemisnurk | Ühe arsti isiklik lugu: depressiooniga musta auku, teraapia abil pinnale
