President Donald Trumpi keskkonnaalased seisukohad
Donald Trump leiab, et kliima pole muutumises ning tema meelt ei muuda ka sellekohased teaduslikud tõendid. Samuti ei toeta ta Pariisi kliimalepet ning soovib USA-poolselt dokumendist lahti öelda. Trump on teatanud, et USA ei peaks rahalisi vahendeid raiskama kliimamuutustega tegelemiseks, vaid panustama puhta vee hoidu, nakkushaigustega (nt malaaria) võitlemisse, toiduainetetööstuse tootlikkuse suurendamisse või arendama alternatiivseid energiaallikaid. Ka on ta väljendanud arvamust, et riigi maa (avalikkusele kasutada olev maa) peaks kuuluma valitsuse kontrolli alla.
Keskkonnaaktivistid on mures ja ärevil
Tema ebakindlad ja -järjepidevad seisukohad keskkonnateemadel viivad paratamatult järelduseni, et ta tõepoolest ei mõista kliimamuutuse sisu ja selle põhjuseid. Selle illustreerimiseks sobib Trumpi seisukoht, kus ta kliimamuutust ei tunnista, kuid vett soovib kaitsta – justkui reostatud vesi poleks tema meelisvaldkonna ehk energeetikatööstuse, ületootmise ja seega kliimamuutuste negatiivne tagajärg. Keskkonnaaktiviste teeb Trumpi mõistmatus murelikuks, sest sellise suure riigi nagu USA presidendist sõltuvad nii mõnedki üleilmselt tähtsad otsused, edasi- ja tagasiminekud.
Donald Trump on väga konkreetselt väljendanud oma sallimatust teatud valdkondade ja inimrühmade suhtes: usuvabadus, LGBTQ kogukond, erineva nahavärviga inimesed, naised. Nimekiri sellega ei piirdu, Trumpi populistlikud väljaütlemised on mustanud, alandanud ning mõnitanud veel paljusid teisigi. Kuid keskkonnahoiu edendamiseks peab tegelema nii majandusliku, sotsiaalse kui ka poliitilise elu valdkondadega, sealjuures kõigi nende huvirühmadega, kelle suhtes Trump vastumeelsust üles näitab.
Trumpi empaatiavõime puudumine on ohtlikuks märgiks, et tema poolt edasiviivaid samme arengukoostöö suunas tulemas ei ole. See omakorda on halb märk keskkonda puudutavate probleemide lahendamisel, sest just need inimrühmad on kliimamuutuste poolt enim negatiivselt mõjutatud.
Äkki pole siiski mureks põhjust?
Leidub ka neid, kes arvavad, et Donald Trumpi seisukohad ei pruugi olla keskkonnale nii hävitavate tagajärgedega. Üheks selliseks on inglasest majandusteadlane Nicholas Stern. Ta soovitab, et enne, kui me ei tea, mis otsuseid Trump reaalselt vastu võtma hakkab, pigem tähelepanu pöörata tema positiivsetele, mitte vasturääkivatele väljaütlemistele kliimamuutusi puudutavatel teemadel.
Esiteks on Trump kandideerimise vältel oma radikaalset eitamist muutnud ning tunnistanud, et inimtegevuse ja kliimamuutuse vahel võib siiski olla mingi seos. Teiseks valis Trump USA nafta- ja gaasiettevõtte ExxonMobili tegevjuhi Rex Tillersoni välisministri ametikohale. See ettevõte on minevikus tugevalt fossiilsete kütuste ja kliimamuutuste vahelist seost ümber lükata üritanud, kuid on aja jooksul oma vaateid muutnud ning pooldab õhusaaste maksustamist ja tunnistab kliimateadust. Seega ei tohiks Sterni sõnul tehtud valik endast olulist ohtu kujutada. Kolmandaks leiab Stern, et mis puudutab riigisisest seadusandlust, siis osariigid ja linnad ei pea valitsuse otsuseid alati ootama jääma, vaid võivad endale ka iseseisvalt prioriteete seada ning näiteks heitkoguseid vähendama hakata. Neljandaks toob Stern välja, et teised riigid pole ilmutanud märke, et plaaniks detsembris allkirjastatud Pariisi kliimaleppest taganeda. Seega isegi kui USA pole kliimaleppe järgimises esirinnas, siis teised riigid jätkavad ning tegutsevad kokkuleppe kohaselt. Viimase punktina toob Nicholas Stern välja rahva ja turu teadlikkuse tõusu keskkonnahoiust. Tema sõnul ei saa valitsused sundida inimesi tegema seda, mille vastu nad on – näiteks ehitama kivisöel töötavaid elektrijaamu.
Trumpi maailmavaate toetajad ja Green Blob’i vastased
Ühe osapoolena eksisteerivad loos keskkonnakaitsjad, kes on Trumpi presidentuuri pärast väga mures. Teise osapoolena Sterni-sarnased, kes näevad mündi mõlemat külge, soovitades inimestel mitte ennatlikult ärevusse sattuda, kuid kutsudes siiski üles valvsusele. Neile lisandub veel üks osapool, kliimaskeptik James Delingpole’i vaadetega inimesed, kes on tulihingelised Trumpi keskkonnaarusaamade pooldajad ja toetajad.
Delingpole kasutab keskkonnatööstuse kohta terminit “green blob” (roheline plekk) ning kirjeldab seda ülimalt korrumpeerunu, ülepaisutatu, kalli, misantroopse, salakavala, inetu, valeliku ja võikalt destruktiivsena. Ta väidab, et koolides tehakse keskkonnaalast ajuloputust, ettevõtted peavad kulutama miljoneid keskkonnanõuete täitmiseks ning alternatiivenergiasse investeerimiseks, peavoolumeedias korratakse kriitikavabalt tõestamata väiteid eelseisvast ökokatastroofist jne. Delingpole’i sõnul mõjutab Green Blob meie igapäevaelu, majanduslikku ja sotsiaalset heaolu ning laste tulevikku rohkem kui geopoliitilised ohud nagu ISIS, Iraan, EL, Venemaa ja Hiina.
Ta ütleb, et meid laastavad just needsamad asjad, mis, nagu meile on räägitud, peaksid loodust säästma: tuulikud on ohuks lindudele ja nahkhiirtele, metsi võetakse maha, et toota biokütust, tuuleturbiinide ehitamiseks kaevandatakse haruldasi muldmetalle jne. Delingpole’i sõnul on sellised hullused toimunud juba aastakümneid ning selle arvelt rikastub üks korrumpeerunud seltskond, tekitades kannatusi miljonitele. James Delingpole ning paljud teised selle mõtteviisi toetajad leiavad, et Trumpi presidendiks saamine on parim, mis juhtuda sai, ning tänu sellele on võimalik ära hoida kontrolli alt väljuvaid protsesse, mis võiksid lõppeda katastroofiga.
Kas siis Trumpi seisukohad on ohuks keskkonnale?
Nagu selgub, siis erinevate osapoolte jaoks omab oht ja keskkonnakaitse erinevat tähendust. Kuid jättes kõrvale Green Blob maailmavaatega “keskkonnakaitsjad” ning vaadates olukorda siiski traditsioonilise keskkonnaaktivisti seisukohast, siis on Trump oma lühikesel valitsusajal mõned olulised sammud juba astunud ja need on keskkonnakaitsjatele ja vabaühendustele ohumärgiks.
Esiteks – eelmise aasta lõpus Obama peatatud Põhja-Dakota naftatoru arendus sai Trumpilt uuesti rohelise tule ning president toetab torustiku ehitust, olgugi, et see läbib põliselanike pühasid paiku ning on ohuks puhtale veele kogu piirkonnas. Infrastruktuuri tihendamine on üheks suureks Trumpi prioriteediks ning ta on andnud korralduse kiirendada teistegi infrastruktuuri puudutavate projektide protsesse.
Teiseks – Donald Trump on end ümbritsenud uute ametnikega, kelle professionaalne või maailmavaateline taust pole orienteeritud keskkonnahoiule. Üheks näiteks on eelmainitud Rex Tillerson naftatööstuse endise tegevjuhina. Teise näitena võib tuua justiitsministri kandidaadina senati heakskiitu ootava Jeff Sessionsi, kes on tuntud oma rangete vaadete poolest hääletusõigusele, immigratsioonile, rasside vahelisele võrdsusele ja kodanikuvabadusele. Ta on korduvalt väljendanud oma vastumeelsust tumeda nahavärviga inimeste suhtes ning Alabama senaatorina hääletas ta 93%-l juhtudest keskkonnahoiu vastu. Ta on isegi teatanud, et CO₂ on taimede toit, mis ei ohusta kedagi. Rassilised vähemused on kliimamuutustest kõige enam mõjutatud, kuid kui justiitsminister ei tunnista ei kliimamuutuseid ega sallivusprobleeme vähemuste suhtes, siis ei saa temalt loota ja oodata keskkonnaaktivistide jaoks positiivseid seadusandlikke otsuseid. Sessionsi valida on ka järgmine keskkonna- ja loodusressursside osakonna juht, mis samuti keskkonnale sõbralikku valikut ei tõota.
Kolmandaks – jaanuari lõpus andis Trump Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuurile (EPA) korralduse külmutada kõik lepingud ja toetused, et valitsus saaks need üle vaadata ja nagu president oma kandideerimise ajal ähvardas: keskkonnaeelnõulisi kärpeid teha. Trump on öelnud, et temapoolseks eesmärgiks on edaspidi energeetika ja kaevandamise elavdamine.
Samuti on EPA-le antud korraldus peatada suhtlus meediaga ning info avaldamine oma kanalites. See lubab eeldada, et valitsus ei taha, et avalikkust agentuuris läbiviidavatest muudatustest informeeritaks. Samasugused korraldused said ka Põllumajandusministeerium ja Siseministeerium, kelle halduses on riigimaa. Donald Trump on EPA olulistele ametikohtadele määranud inimesed energeetikatööstuse valdkonnast. Trumpi esitatud kandidaat EPA juhi ametisse, Scott Pruitt, ei usu samuti seosesse kliimamuutuste ja inimtegevuse vahel ning on majandust pärssivate keskkonnaalaste regulatsioonide vastu.
Täiendavalt võib lisada siia Trumpi immigratsioonikeelu ning plaani ehitada USA-Mehhiko vaheline müür, ja see nimekiri täieneb kindlasti juba lühikese aja jooksul jõudsasti. Oleks tore Nicholas Sterni uskuda ning mõelda, et kõik, mis Donald Trump ette võtab, ei ole negatiivse keskkonnamõjuga, vähemasti mitte üdini. Kõik ehk tõesti ei olegi seda, kuid kindel on, et tema prioriteedid asuvad mujal kui keskkonnahoius ning siiani tehtud otsused peatavad või takistavad juba tehtut ning sunnivad mitmeid valdkondi vähisammul käima.
Jääb vaid loota, et teiste riikide esindajad, Trumpi keskkonnahoidu pooldavad kolleegid, oma ja teiste riikide keskkonnaaktivistid ning rahvas suudavad piisavalt suurt mõju avaldada, et nii mõnedki ebamõistlikud otsused USAs tegemata jääksid.
Autor: Eliisa Saksing, Eesti Roheline Liikumine
Allikas: Bioneer.ee
