Toitumissoovitused haiguste puhul
Elu ja praktika on näidanud, et soovitada toitusid konkreetse haiguse puhul on väga tihti tänamatu töö, sest iga inimese organism on unikaalne ning lähenemine peab igal konkreetsel juhul olema individuaalne.
Kõigepealt toon ära mõne üldkehtiva soovituse kõikide haiguste puhul.
- Alusta analüüsist. Võib-olla arvad, et sinu toitumine on ideaalselt korras, aga kui näiteks nädala jagu kõik üles kirjutad, selgub, et õhtune vein kipub menüüsse liigagi tihti, et kiired bensiinijaama-lõunapausi ampsud on sagedased ja kodus sööd mitu päeva sama toitu, seda üha uuesti ja uuesti üles soojendades.
- Pane tähele, KUIDAS sa sööd. Idamaades on soovitus: söö nii, et pool sinu mao mahutavusest oleks täidetud tahke söögiga, veerand vedelikuga ja veerand jääks tühjaks. Ülesöömine on meie ajal suurem probleem kui nälg! Samuti jälgi, et toit oleks läbi näritud. Isegi suppi saab mäluda – proovi!
- Pane tähele, KUS sa sööd. Söömine võiks jääda ikkagi söögilaua taha. Kontorilaual arvutiklaviatuuril salati sisse vohmimine, diivanil teleka ees krõnksus söömine, püstijalu külmkapi ees kugistamine – kõik see ei toeta sinu seedesüsteemi tööd.
- Enne sööki joo natuke sooja vett, see aitab seedimisprotsessi muuta kiiremaks ja paremaks.
On rida haigusi, mille seotus toitumisega on uuringutega tõestatud. Seega peaks arstil olema võimalus ja kohustus suunata ka patsientide toitumist. Kuna paraku ei jätku meie arstidel sageli aega ega ka teadmisi, tuleb inimestel endil teadlikkust kasvatada. Lõpuks ei aita ka arsti soovitusest, kui inimene ise ennast aidata ei soovi.
Depressioon
Depressioon ehk masendus on meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Vahel kasutatakse depressiooni mõistet ka meeleolu hetkelise, kerge alanemise kohta, kuid seda tuleks vältida.
Depressioonist on saanud juba sagedane moesõna, mida kasutatakse selle tegelikku tähendust teadmata. Hetkeline meeleolu langus kuulub argiellu nagu meeleoluhäired tekitavad tegevusvõimetust, halvendavad elukvaliteeti ning hakkavad segama meie igapäevaseid toimetusi. Depressioonihaigete hulk erinevate autorite arvates on küllaltki erinev, 5 protsendist kuni 25 protsendini, kohati isegi oluliselt rohkem.
Nüüdisajal on sünteesitud küllaldasel hulgal efektiivseid antidepressante ning meie arstkond valdab seda probleemi. Oma praktikast toitumisnõustamise alal võin väita, et arvatavasti on siiski olemas teatud mõttes depressiooni hüperdiagnostika. Näiteks puutusin tihti kokku inimestega, kelle kroonilise väsimuse sündroomi hinnati depressiooniks, aga peale individuaalse toitumise programmi läbimist hakkasid kroonilise väsimuse sündroomi sümptomid taanduma ilma igasuguse antidepressantide ravita.
Samas olen arvamusel, et tõeline depressioon lihtsalt toitumisega ei taanduks ning sellepärast loodan, et tulevikus õpitakse ära, kuidas diagnoosida sellist depressiooni, mida saab ravida ainult antidepressantidega. Kroonilise väsimuse sündroom võib olla seotud ka serotoniini taseme langusega ajus.
Meeleoluhäiretega inimesed peaksid kindlasti üle vaatama ka oma menüü. Toidusedelist võiks elimineerida rafineeritud suhkru ja kofeiini, samuti võiks proovida loobuda piimatoodetest, neilgi võib olla oma roll meeleoluhäirete avaldumisel. Selline katsetamine on täiesti turvaline ja kättesaadav kõigile, kel vähegi motivatsiooni ise oma tervise eest hoolt kanda. Kui meeleoluhäired on aga väga tõsised, puudub jõud ja tahtmine hommikul üles tõusta, esinevad kontrollimatud nutu- ja masendushood ning emotsioone on raske valitseda, tasub pöörduda erialaspetsialisti poole.
Loe lisa raamatu Adik Levin “Dr Levini toitumistarkused. Ülevaade õigest toitumisest, toitumisteraapiast ja varjatud toidutalumatusest” kohta kirjastus Pilgrim kodulehelt
Tutvu ka Adik Levini raamatutega “Abielu diabeediga” ja “Dr Levini tervisenõuanded”.
