Üheksas DocPoint Tallinn toimub sel nädalal 31. jaanuarist 4. veebruarini ning festivali avas Raimo Jõeranna ja Kiur Aarma hoogne dokumentaalfilm “Rodeo”, mis räägib taasiseseisvumisaja Eesti esimesest valitsusest.
Lisaks filmidele leiab aset ka eriüritusi nagu Serbia esktsenrilise režissööri ja vaba loovuse saadiku Boris Mitici meistriklass “Kuidas filmida eimiskit” ja BFM-i dokimagistrantide erilinastus “Noor veri”.
Valisime festivali rikkalikust programmist välja mõned huvitavad ja erilised filmid, millega võiks maailmast ja elust huvitet inimolend end kostitada:
Neljapäeval, 1. veebruaril
Eimiski ülistuseks
Kino Sõprus 21:00
“Ükspäev põgeneb Eimiski kodust, tüdinuna vääritimõistmisest. Eepilises seikluses rändab Eimiski langenud prohvetina mööda ilma, kummutades meie valekujutelmi ja võttes omaks enda omi, püüdes meid samas kogu aeg veenda iseenda loomulikkuses, vajalikkuses ja lõppeks ka konstruktiivsuses.”
Boris Mitici filmi kaadrid on üles võtnud 62 filmitegijat (nende hulgas ka Vitali Manski, kadunud Michael Glawogger ja meie oma Riho Västrik) kokku 70 riigis (sh Eestis). Eimiski räägib meile kaadritaguse häälega oma eksirännakutest, kehastajaks ei keegi muu kui Iggy Pop. Ilmselt ainuke dokfilm, kus kogu tekstiosa on värsivormis, terav ja allegooriline kaasaja-kommentaar. Mitici tekst meenutab kohati nii Iggy Popi ennast kui Dylanit, Neil Youngi ja biitluuletajaid.
Tundub kreisi? Sellepärast, et ongi. Tõeline postmodernne poeesia.
film on õrn ja peenetundeline portree, mis puudutab ka inimeksistentsi keerukamaid küsimusi ja Jaapani kultuuri paradokse.
http://docpoint.ee/programm/lahkumine/
* * *
Laupäeval, 3. veebruaril
Kamtšatka karud
Artis 1, 14:00
Venemaa idaosas asuv Kamtšatka poolsaar on tuntud kui tõeline karude paradiis. Vaikse ookeanini ulatuv puutumatu looduse ja paljude kaitsealadega piirkond on koduks tuhandetele pruunkarudele. Suvel, kui lõhe siirdub jõgedesse kudema, kogunevad karud suurte hulkadena kalapidusöögile, kus neid saab ka lähemalt jälgida.
Vene karuentusiastide meeskond jälgis seitsme kuu vältel mitut karuperekonda ning nende elu ja arengut vabas looduses. Suure põhjalikkuse, armastuse ja ühisrahastuse toel valminud film annab võimaluse vaadata karuemade Tesla ja Samopjataja ning nende poegade seiklusi imekauni Kamtšatka looduse taustal. See on eriti armas ja vaatemänguline loodusfilm, milles on ühildunud seni väheavastatud imedemaana mõjuv Kamtšatka ning tipptasemel kaameratöö ja tehnilised lahendused.
http://docpoint.ee/programm/kamtsatka-karud/
*
Saagu valgus
Artis 2, 15:00
“Mulle tundub, et me kihutame sajakilomeetrise tunnikiirusega kivimüüri suunas ja keegi ei pane seda tähelegi,” kirjeldab üks teadlastest olukorda, mis hetkel maailma energeetikas toimub. Üheks energeetikakriisi lahenduseks paistab olevat termotuumasünteesi reaktori käivitamine, mis toodaks rohkelt odavat ja ohutut energiat. Tegu oleks omamoodi mini-tähega Maa peal, sest reaktoris matkitakse protsessi, mille abil tekib energia näiteks Päikesel.
Et seda hiiglaslikke ressursse nõudvat eksperimenti ellu viia, on Euroopa Liit, Hiina, India, Jaapan, Venemaa, Lõuna-Korea ja USA ehitamas Lõuna-Prantsusmaale Cadarache’i Rahvusvahelist Termotuuma Katsereaktorit (ITER). Eesmärgiks on see „elektrijaam” käivitada 2021. aastal, kuigi tähtajad on juba korduvalt edasi nihkunud ning projekti eelarve hakkab ületama 14 miljardi euro piiri.
“Saagu valgus” annab võimaluse ITER-projektile ligi pääseda lausa iga nurga alt. Näeb detailselt nii ehitust kui ka intervjuusid maailma tippteadlaste paremikuga. Lisaks suudetakse siin tavamõistuse jaoks ülimalt keeruline termotuumasünteesi protsess lihtsaks ja kaasahaaravaks muuta. Kes teab, äkki tõusebki peagi Lääne-Euroopast uus päike.
http://docpoint.ee/programm/saagu-valgus/
*
Unistades Murakamist
Artis 1, 18:00
“Dreaming Murakami” pole ainult film kirjanik Haruki Murakamist – näost näkku ei kohta me teda filmi jooksul kordagi, ent filmi ülesehitus järgib tema romaanide vaimu. Samuti pole see ainult film Murakami loomingu taanindajast Mette Holmist – olgugi et režissöör Nitesh Anjaani kaamera liigub Holmi igapäevaelus. Pigem on see film tõlkimisest, tollest üksinduse kunstide hulka kuuluvast kummalisest praktikast, petlikult lihtsa ja argise pealismoega kauglähedusest. Aga mitte ainult, veelgi rohkem on see film kirjandusest, meie reaalsuse ühest kergemini kättesaadavast paralleelmaailmade kooslusest. Kuigi kirjanduse paralleelmaailmad pole nähtavad, on selge, et kirjutamistest ja lugemistest moodustunud sisekosmostes ei takista meid ümbritseva aegruumi piirid ning selle surnud ringid. Samuti on “Dreaming Murakami” lugu lugemisest kui kõige odavamast reisimisviisist. Ja muidugi on see film keelest, sõnade otsingust kui avastamisretkest. Film sellest, mida õieti tähendab üks sõna – ja teine sõna selle kõrval. Sõna paistab nagu Kuu, mis on oma loetava külje meie poole pööranud, et me saaksime asuda teele tähenduste varjukülje poole. Ning lõpuks on see film inimeste reaalsusest – sellest, et kui meil oleks võimalik reaalsus täiusliku lausega kokku võtta, poleks pärast seda keelt õieti vajagi ning meie maailmast saaks uskumatu lugu kellegi unenäos.
http://docpoint.ee/programm/unistades-murakamist/
*
Piimaimpeerium
Artis 1, 19:30
Idülliline pilt aasal söövatest kõlisevate kelladega lehmadest on traditsiooniliselt kuulunud ikka Euroopa toidukultuuri juurde. Ent globaliseerunud toiduainetööstuse kompromissitu ideoloogia nõuab pidevat laienemist ja uute turgude võitmist. See tähendab, et maitsvat ja tervislikku piimatoodet peab hakkama sööma ka iga aafriklane ja hiinlane. Valge piimaklaasi põhjast vaatab aga vastu natuke mustem ja ebameeldivam pilt. Efektiivsuse ja kasvu tagaajamine tähendab survet ajada piimakarjad hiigelsuureks, tuua söödana sisse Lõuna-Ameerika sojauba ja koos sellega tõmmata maha ka vihmametsad. Samas tekib iga liitri piima kohta ka kolmekordne kogus virtsa ja sõnnikut, mis on palju rohkem, kui põld või põhjavesi suudaks vastu võtta. Nii absurdne kui see ka pole, teenivadki paljud Euroopa suurfarmid sõnnikuhoidlate gaasist rohkem kui ülimadalaks surutud piimahinnast. „Piimaimpeerium” suudab üleilmastunud toiduanetööstuse loogika suurepäraselt osadeks võtta ning näidata omamoodi surnud ringi, kuhu pideva ekspansiooni mantra on meie majanduse ja keskkonna viinud.
http://docpoint.ee/programm/piimaimpeerium/
* * *
Pühapäeval, 4. veebruaril
Piripkura
Kino Sõprus, 14:00
Brasiilias Mato Grasso osariigi vihmametsas elavad tsivilisatsioonist täielikus eralduses Piripkura hõimu kaks allesjäänud liiget. Pakyi ja Tamandua suurimaks materiaalseks varanduseks on 1998. aastal nende jaoks süüdatud tõrvikutuli, mis oli ka viimaseks korraks, kui välismaailmast keegi nendega kontakteerus. Nende elupaika piiravad aga üha enam kasvavad põllud ja agressiivselt puitu neelavad saeveskid. Siiski on üks õlekõrs, mis võib neid aidata. Kui tõestada, et selles piirkonnas Piripkura hõim veel siiani elab, on võimalus saada metsale riiklik kaitse. Seda missiooni asubki tõestama põliselanike kaitsega tegelev Jair Candor. Seega saab dokist tõestusmaterjal, mis võib päästa ühe väikse rahvakillu viimased ellujääjad. On kõhe vaadata, kui pealetükkiv on tsivilisatsioon pealtnäha kauges paigas, kuid samas võib kogeda ka seda müstilist ajatut tunnet, mida aastakümneid kadunud hõimu nägemine tekitab.
http://docpoint.ee/programm/piripkura/
*
Kui sa vaatad eemale…
Kino Sõprus, 18:00
“Kõik, mida me nimetame reaalsuseks, koosneb sellest, mida me ei saa kuidagi reaalsuseks pidada.” Niels Bohr
See film kutsub meid avastusretkele, mis püüab mõista teadvuse ja tegelikkuse olemust. Ühtaegu teadusfilm, teisalt kompimine täielikus teadmatuses, millest kasvavad välja aina uued ja uued inimesed ning küsimused. Režissööri meetodiks on puhtale juhusele toetuv autoridokumentaal, mille tegelased peavad kaamera ette jõudma läbi mõne eelneva tegelase soovituse või juhuslikult, ilma režissööripoolse tahteta. Seega igas mõttes õhukesel jääl kõndimine nii teadasaamise kui kunstilise väärtuse tekkimise mõttes.
Filmi pealkiri on inspireeritud Thomas Youngi 1801. aastal tehtud kaksikpilu eksperimendist elektronidega, mis on ilmselt üks füüsika-ajaloo olulisimaid katsetusi, mille suurimaks ja tänaseni müsteeriumina mõjuvaks tulemuseks on fakt, et elektronid käituvad teisiti, kui katset otseselt jälgida.
“…kui sa vaatad eemale” tekitab kokkuvõttes kõike: nii uusi teadmisi, uusi küsimusi kui ka uusi toredaid inimesi. Galerii, mis tekib on lai: tippteadlasest garaažileidurini, arstist selgeltnägijani ning kunstnikust mediteeriva mungani. Kõik see jäi Phie Ambo kaamera ette juhuslikult?
http://docpoint.ee/programm/siis-kui-sa-korvale-vaatad/
Uuri lisa sel nädalal 31.01 – 4.02 Tallinnas toimuva dokumentaalfilmide festivali DocPoint kohta kodulehelt docpoint.ee
