Aina enam teadlasi leiab, et just sel moel peaksime seda probleemi nägema. UCLA (University of California in Los Angeles) kliiniline psühholoog George Slavich on depressiooni uurinud aastaid ning jõudnud järeldusele, et depressiooni põhjused on sama palju kehalised kui vaimsed. “Ma isegi ei räägi sellest kui psühhiaatrilisest seisundist. See hõlmab psühholoogiat, kuid samuti võrdsel määral bioloogiat ning kehalist tervist,” sõnab Slavich.
Selle uue seisukoha põhjused on ilmselged: igaüks tunneb ennast viletsasti, kui kannatab haiguse käes. Kindlasti on kõigile tuttav see, kui tunned ennast väsinuna ja tüdinuna ega taha end isegi diivanilt püsti ajada. Psühholoogide hulgas tuntakse seda haiguskäitumisena ning sellel on väga hea põhjus – see aitab meil vähendada keha liigset koormamist ning nakkuse levitamist. Haiguskäitumine on väga sarnane depressiooniga. Kui aga depressioonis ja lihtsalt haigestunud inimeste käitumine on sarnane, siis võib-olla on mõlema seisundi algpõhjus sarnane?
Põletikutekitajad mõjutavad nii keha kui ka vaimu
Paljud teadlased arvavad, et vastuseks on jah ning suurima tõenäosusega on põhjuseks põletik – immuunsüsteemi “häirekell”, mis annab teada vajadusest sulgeda haavad ning aktiveerida teisi immuunsüsteemi komponente. Põletikureaktsioonid vallandavad kindlate valkude – tsütokiinide – toimel ning lisaks põletikuprotsesside algatamisele mõjutavad need valgud ka aju, tuues esile haiguskäitumise.
Depressiivsete perioodide ajal depressioon aina enam levinud – me sööme, laiskleme ja isoleerime ennast kroonilisse põletikku.
Depressiooni ravimine põletikunäitajate põhjal
Kui see tõepoolest nii on, siis kõige lihtsam on alustada ennetusest. Põletiku täiesti mahavõtmine ei ole hea mõte, kuna me vajame seda selleks, et infektsioonidega võidelda. Kuid Slavich selgitab: “Süsteemse põletiku taseme alandamine mõistlikule tasemele on hea eesmärk.” Hea uudis on see, et need mõned vähesed seni läbiviidud kliinilised uuringud, mille käigus on antidepressantidele lisatud põletikuvastaseid ravimeid, on vähendanud depressiooni sümptomeid ja suurendanud ravile alluvate inimeste hulka. Tulemuste kinnitamiseks on tarvis läbi viia lisauuringuid. On tõendusmaterjali, et oomega-3 rasvhapped ja kurkumiin võivad omada samasugust toimet. Mõlemad neist on kergesti kättesaadavad ning neid tasub proovida kas ennetava vahendina või lisaks olemasolevale depressooniravile.
Londoni Kingsi kolledži psühhiaater Carmine Pariante loodab, et järgmise viie kuni kümne aasta jooksul töötatakse välja tõhus veretest, mille abil mõõta depressiooni käes kannatavate inimeste veres põletikumarkerite hulka, et neid siis selle näitaja abil vastavalt ravida. Juba praegu on olemas teste, mille käigus kõigest sõrmeotsast võetud veretilga abil on võimalik hinnata põletikunäitajate hulka kehas.
Kas depressiooniga seotud stigmat on võimalik muuta, kui põhjuseks tuua keha, mitte pea, seda näitab aeg. Teooria, et depressioon on põhjustatud ajukeemia tasakaalu häiretest, ei ole selles osas suurt midagi parandanud, võib-olla vaid hullemaks teinud. Kuid põletik on midagi, mis toimub meist igaühe kehas – see tähendab, et ka depressioon võib tabada kindlate asjaolude kokkulangemisel ükskõik keda. Kui see ei aita leida paremat arusaamist ja mõistmist depressiooni all kannatajate osas, siis mis aitab?
Allikas: Telegram.ee
