Kliimamuutused mõjutavad liikide välja suremist Eestis, meie põldude saagikust, kahjurite levikut põldudel ja metsades, erakorralisi ilmastikunähtuseid nagu näiteks kuumalaineid ja tugevaid torme. Muutused on piirideülesed ja peame leidma inimkonnana võimalusi selle õhku mineva süsiniku vähendamiseks ja sidumiseks.
Paraku ei ole lahendused nii lihtsad, et lõpetame päevapealt nafta või põlevkivi tarbimise olukorras, kus alternatiivseid lahendusi veel napib. Kui jätame kliimamuutuste vastu võideldes mingid regioonid, olgu need Araabia naftariigid või meie Eesti Ida-Virumaa ilmse sissetulekuta, võivad tulemuseks olla väga tõsised ja mastaapsed konfliktid, mis kliimaprobleemidega tegelemise varju jätavad.
Muutuste ellu viimiseks peame igaüks tegema väikeseid igapäevaseid samme ja lahendama tänast olukorda koos. Ja ei ole vaja muretseda kui täiuslikult seda kõike tehakse – iga väike samm loeb ja need kokku annavad olulise tulemuse. Ning mida rohkem on inimesi, kes natuke oma käitumist muudavad, seda rohkem on järgijaid ja seda kiiremini me liigume loodussõbraliku ja kõigile turvalise tuleviku poole.
1. Vähendada toidu raiskamist. Toidu kasvatamiseks ja transpordiks kulub väga palju energiat ja selle käigus eraldub ka metaani (mis on ka üks peamistest kliimamuutuste tekitajast süsihappe gaasi kõrval), kui see toit lõpetab aga prügikastis, on olnud tegu täiesti mõttetu kuluga. Nii tuleks kaaluda, mida kui palju poest osta ning vanaemade viisil hoiustamist au sees hoida. Inglismaal on ka tavaline, et poes on eraldi nurgake “parim enne” toitude jaoks ja sealt ostmine ei ole häbiasi, vaid võimalus loodust vähem koormata. Osa nendest toitudest saab ka sügavkülma panna ning seega säilivad veel kuni kuu või kaks.
2. Veidi jahedam tuba ja soojapidavad majad. Toatemperatuur ei pea olema liiga soe, võib võimaluse korral kütet veidi väiksemaks keerata ja natuke madalama temperatuuriga toas olla. Majad võiksid olla soojapidavad, sest muidu läheb toa kütteks kulunud soojusenergia lihtsalt õhku. Ka tulede ja elektriseadmete väljalülitamine, kui neid just hetkel vaja pole, aitab vähem süsinikku õhku lasta nii kaua kui see meil fossiilsetest kütustest veel tuleb. Vaja oleks aga, et rohkem kaugkütet ja elektrit tuleks taastuvenergiast – kas tuulest, päikesest või puidutööstuse jääkidest. Siin on muidugi oluline, et sellise energia kasutamise võimalus olemas oleks ja riigil ning kohalikel omavalitsustel on oluline roll alternatiivide võimaldajana. Aga üht-teist saab igaüks oma valikutega ise ära teha.
3. Eelistada ühistransporti, kõndimist või jalgratast. Tallinna tasuta ühistransport on positiivne näide sellest, kuidas pakkuda soodsat alternatiivi autodele. Tartu rattaringlus aga veel positiivsem näide. Lühemate vahemaade puhul on jalgratas ja kõndimine heaks liikumisviisiks. Pikemate vahemaade puhul on elektrifitseeritud rongiga või bussiga sõitmine kordades keskkonnasõbralikum kui lennuki või autoga reisimine. Samuti võib mõelda, kuidas naabrite või sõpradega koos ühe autoga sõite ette võtta, näiteks kas siis poodi minna või koos nädalalõppu veeta.
4. Rohkem taimetoitu ja vähem liha. Süüa rohkem kohalikku taimetoitu ja veidi vähem liha, mis koormab kokkuvõttes maakasutust vähem ning jällegi vähendab metaani emissioone. Kord või kaks nädalas lihavaba päev teha on lihtne võimalus keskkonda panustada. Ja kes lihast loobuda ei suuda, võiks lihtsalt natuke väiksema tüki liha ja rohkem taimset toitu taldrikule panna.
5. Istuta puid ja kasuta puidust tooteid. Kliimamuutuste põhiline tekitaja on õhus olev liigne süsinik. Üks looduslik viis seda õhust koguda on läbi puude, sest teatavasti seovad puud kasvamisel süsinikku. Kliima seisukohast tuleks meil võimalikult targalt metsi majandada ning uuendada, sest õhust süsinikku seob rohkem noor ja kasvav, mitte küps mets. Kui maha võetud puiduga asendada veel fossiilsetest materjalidest valmistatud tooteid, on võit keskkonnale mitmekordne. Ja kes maja ehitamisest mõtleb, siis kindlasti puidu kasutamist, ka konstruktsiooni materjalina, tuleks eelistada betoonile ja rauale.
6. Osta vähem asju ja kasuta ostetud asjad ribadeks. Väga suur koormus keskkonnale tuleneb sellest, kui ostame poest midagi ja viskame selle kiiresti uuesti minema. Raisku läheb kogu selle toote valmistamiseks ja transpordiks kulunud energia, muust saastamisest rääkimata. Umbes 60% ehk üle 30 miljoni tonni riideesemeid jõuab aastas maailmas prügimägedesse ja riidefirmad on hakanud mõtlema, kuidas seda olukorda muuta. Marks&Spencer on muutmas on ärimudelit, kus rõivast müügi asemel, hakatakse keskenduma nende laenutamisele ning seejärel ümber töötlemisele, parandamisele ja taaskasutamisele. Samu ideid kasutab vabaaja riiete bränd Patagonia. Taaskasutus ja olemasolevate toodete lõpuni tarbimine aitavad keskkonnakoormust vähendada.
7. Lepi, et maailm on juba muutunud ja seda enam peame keskenduma päris probleemidele. Paraku on globaalsed kliimamuutused on juba kohal ja päris tagasi me neid enam ei keera. Eestis on soojenemine juba kahe kraadi ümber ja seda on peaaegu poole rohkem kui maailma keskmine. Näiteks läheb oma levikuala põhjapiiril elav lendorav suure tõenäosusega Eestist ära igal juhul – ükskõik, kui palju me teda ei kaitseks, ei sobi soojenev Eesti talle enam. Samas tuleb meile pidevalt juurde uusi liike lõuna poolt nagu näiteks harilik šaakal ja mitmed liblika ning putukaliigid. Tänaste kliimaprobleemide taustal on ka väga palju tekkimas erinevaid liikumisi, mille eesmärk on üllas, kuid tegelik mõju võib olla keskkonnale soovitust vastupidine. Olgu nendeks hoogtööna bioplastidega asendatavad plastikpakendid, mille tegelik keskkonnajalajälg on kohati plasti omast isegi suurem või näiteks tuuleparkide vastased võitlused. Seda olulisem on meil kõigil tegeleda asjadega, mida saab kohe ja praegu teha ning mille positiivne mõju on teada. Aga muidugi tuleb samal ajal edasi uurida uusi võimalusi kliimaprobleemi lahendamiseks ja kõigile parema elu loomiseks ning siin on riigil oluline roll mängida.
Autor: Dr Annela Anger-Kraavi, Cambridge’i ülikooli kliimamuutuste majanduse vanemteadur ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni teadus- ja tehnoloogianõukogu (UNFCCC SBSTA) aseesimees
