Bermuda kolmnurk: salapärane, ebamaine ja kohati ka surmav koht. Kartmatud uurijad on aastakümneid sukeldunud sellesse müsteeriumite labürinti, mis on peidetud sügavale Maa kõige mõistatuslikumasse paika.
Mõned inimesed on spekuleerinud, et seal esinevaid ajaga seotud anomaaliaid, kadumisi ja veidraid fenomene on võimalik selgitada looduslike ilmingutega. Teised aga väidavad, et seal peituvad ühe edasijõudnud ja tundmatu kultuuri mahajäetud jäänukid – ulmeline tehnoloogia ja tohutud energiamasinad, mis võivad sõna otseses mõttes aegruumi moonutada ja avada väravaid meie maailma ja teiste reaalsuste vahel.
Püramiidi avastamine seab kahtluse alla praeguse arheoloogiateooria
Tohutu ehitis, mis on ehk isegi suurem kui Egiptuses asuv vaarao Cheopsi püramiid ja mille olemasolu kinnitas esmakordselt 1960. aastatel üks arst, on nüüd sõltumatult tuvastatud Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide sukeldumisrühmade poolt.
See avastus on vapustanud teadlasi üle kogu maailma. Kas nad kõik tormavad seda ehitist uurima? Ei. Palju tõenäolisem on see, et nad eiravad seda uudist järjekindlalt. Kui nende teadlaste arvamust küsida, võtavad nad ametlikult selle küsimuse teemal ülimalt skeptilise seisukoha, eriti arvestades selle avastuse võimalikke tagajärgi.
Leitud püramiid võib kinnitada mõnede inseneride väiteid, et püramiidid ehitati hiiglaslikeks energiaallikateks või ka toetada teooriat, et iidne Atlantise linnriik oli tõepoolest olemas, või isegi pakkuda vastuseid salapärastele vahejuhtumitele, mis on alates 19. sajandist aset leidnud ühes Atlandi ookeani piirkonnas, mis on saanud endale nimeks Bermuda kolmnurk.
Kunstniku kujutis imelisest kristallpüramiidist
Esmakordne avastus 1968. aastal
Ajalooliste andmete järgi avastas püramiidi 1968. aastal juhuslikult üks loodusraviarst nimega Ray Brown, kes on pärit Arizonast Mesa linnast. Brown läks Kariibi mere äärde puhkusele ja käis sõpradega sukeldumas Bahama saarte lähedal ühes piirkonnas, mida teatakse kui “Ookeani Keelt”. Piirkond sai endale sellise nime, sest saarest ulatub välja merepõhja keelekujuline osa, mis langeb pisut maad eemal järsult palju sügavamale.
Oma avastusest rääkides selgitas arst, et ta kaotas vee all teised sukeldujad silmist. Kui ta püüdis taas nendega liituda, märkas ta ookeanipõhjast kerkivat massiivset ehitist: kogukat musta eset, mille siluett oli nähtav läbi päikesest valgustatud vee. See ese oli püramiidikujuline. Kuna tema õhuvarud olid otsakorral, ei kulutanud ta püramiidi uurimisele palju aega, aga leidis siiski sealtsamast ühe imeliku kristallkera.
Browni kristalli sees on näha kolme püramiidi kujutised
Ta tõi kera endaga veepinnale kaasa ja kui seda iidset kristalli hiljem uuriti, tekitasid selle omadused uurijates hämmingut.
Kas kristallpüramiid ongi Bermuda kolmnurga fenomeni põhjus?
Mõned Bermuda kolmnurka uurinud teadlased on juba mitu aastat lähtunud teooriast, et merepõhjas peitub imelik energiaallikas, mis mõjutab selles ookeanipiirkonnas liikuvaid lennukeid, laevu ja paate.
Paar uurijat on välja pakkunud, et kui legendidest tuntud Atlantise linn oli tõepoolest olemas, võivad selle müütilise “energia-keerise” masina jäänused endiselt ühes tükis ookeani põhjas lebada. Nende sõnul oleks selline masin tõenäoliselt püramiidikujuline ja kõige esimene omalaadne ajalooline mall, mida hilisemad kultuurid üle kogu maailma pärastpoole jäljendasid.
Saladuslikud püramiidid üle kogu maailma
Püramiidikujulisi ehitisi on leitud nii Põhja-, Kesk- kui ka Lõuna-Ameerikast, Ida-Euroopast, jäisest Siberi tundrast, Põhja- ja Kesk-Hiinast ning võimalik et ka Antarktikast. Lõunapoolusel paikneva püramiidi olemasolu ei ole võimalik kinnitada, sest see asub enam kui poolteise kilomeetri paksuse jääkihi all ja sellest jäädvustatud pildid on vastuolulised.
Mitu aastat tagasi avastati keset Vaikset ookeani ühel väikesel saarel nimega Malden salapärased varemed, mis on maha jäänud ühest tundmatust kultuurist. Varemetes olid väidetavalt ka ühe iidse püramiidi rusud.
Vaikses ookeanis keset otsatut tühjust asuv salapärane Maldeni saar
Iidse Lemuria maa (tuntud ka Mu nime all) olemasolusse uskujate arvates on need varemed kõik, mis sellest muistsest tsivilisatsioonist järel on, kuid teised spekuleerivad, et tegu võis olla hoopis Atlantise kauge kolooniaga.
Hawaiil Honolulus asuva Bishopi muuseumi antropoloog uuris neid varemeid 1924. aastal ega leidnud sealt mingit püramiidi. Teadlane Kenneth Emory aga leidis sealt hoopis tõendeid ühe väikese Polüneesia hõimu kohta, mis oli seal kunagi põgusalt elanud, võib-olla isegi nii hiljuti nagu 16. sajandil. Sellest leiust hoolimata ei tehtud järgnevate aastate jooksul sellel väikesel saarel mitte ühtegi uut avastust.
Uurija Mitch Williamson kaevus sügavamale saare saladustesse
Williamsoni mõne hämmastavama leiu kohta on maadeuurija ja teadlane Rich Hoffman kirjutanud järgmist: “Maldeni saarel on nelikümmend kivist valmistatud templit, mille ehitus sarnaneb kirjelduse järgi Pohnpei saarel paiknevate Nan Madoli ehitistega, mis asuvad umbes 3400 miili ehk 5475 kilomeetrit eemal. Tegelikult on Vaikse ookeani põhjas tardunud laavast moodustunud “tee”, mis ühendab neid saari mitmesaja meetri sügavusel.”
“Leiud viitavad sellele, et see kultuur on rohkem kui 50 000 aastat vana ja kogu sealne maa-ala oli kunagi vee kohal ning koduks tsivilisatsioonile, mis suutis ilma vaevata ringi liigutada tohutuid kive ning luua väga suuri ja keerulisi kogukondi, mille kohta me ei tea mitte midagi peale tõsiasja, et keegi need ikkagi lõi ja need on vanemad kui piiblis kirja pandud ajalugu.”
“Kuid mitte keegi ei aruta neid kogukondi, sest need ei sobi meie maailmapilti inimrassi ja selle päritolu kohta. Teadlastel on olemas oma rahvarändeteooria selle kohta, kuidas inimesed saabusid Põhja-Ameerikasse Beringi väina maasilla kaudu, ja teadlased on sellele teooriale kindlaks jäänud.”
Sama võib öelda ka laiali pillutatud varemete kohta Kariibi meres, mis viitavad väga suurele tsivilisatsioonile, mis ulatus Florida Keysi saarestiku rannikuvetelt Bahama saarteni, mööda Bimini saarerühmast ja itta Atlandi ookeani poole.
Ka Kuuba ranniku lähedal asub veealuseid varemeid, mis võisid moodustada osa samast linnriikide ahelikust.
Kaks sukeldujat uurivad laiuvaid varemeid Bimini lähistel
Hoffman mainib ka otsekui möödaminnes maadeuurija Tony Beniki imelist kirjutist, kus on ära märgitud veel ühe hiiglasliku püramiidi tähtis avastamine keset Atlandi ookeani enam kui 3000 meetri sügavusel vee all. Selle püramiidi tipus asub Beniki sõnul tohutu kristall.
Ja nagu sellest veel ei piisaks, jagab Hoffman ka 1977. aastal toimunud Ari Marshalli uurimisretke avastuse üksikasju. Nimelt avastasid uurijad Bahama saarte juures Cay Sali madaliku lähedal väikese püramiidi. Marshall tegi 50 meetri sügavusel veel all asuvast püramiidist mitu pilti.
Marshalli kirjutiste järgi see saladuslik püramiid helendas. Ta kirjutas ka, et püramiidi ümber olnud vesi kumas ning püramiidi avaustest voolas välja otsekui läikiv valge vesi.
Hoolimata sellest, et vesi oli sellel sügavusel tume (enamik valgusest ei ulatu nii kaugele vee põhja), valgustas ehitise kuma seda hämmastavat püramiidi ümbritsenud vett, mis paistis helenduvat rohelisena. Leiu kinnitamiseks pole kunagi tehtud ühtegi uut uurimisretke.
„Atlantis: kadunud manner“ [Pilt: MGM Studios]
Kas jääaja üleujutus hävitas Atlantise?
Kas Atlantise manner oli tõesti olemas? Kas Platoni kirjeldus sellest ehk ka müütilisest maast on ainuke säilinud sellekohane kirjutis?
Vastuse leidmiseks pöördub Hoffman legendaarse Trooja linna avastanud algaja arheoloogi Heinrich Schliemanni loo poole: “Mees, kes leidis ja kaevas välja kuulsad Trooja linna varemed (mille olemasolu pidasid ajaloolased toona vaid legendiks), pani väidetavalt kirja ka märkmed kuningas Priamose aarde hulgast leitud vaasi kohta, mis oli valmistatud seda uurinud teadlastele tundmatust metallist. Vaasi sees olevat olnud foiniikia päritolu glüüfid, mille järgi oli vaas kuulunud Atlantise kuningas Chronosele. Täpselt samasugune vaas leiti ka Boliiviast Tiajuanacost.”
Kui Atlantis oli tõepoolest olemas, siis püsis see tõenäoliselt viimase jääaja lõpuni. Lood linna uppumisest kirjeldavad tohutut üleujutust ja ookeani kerkimist, mis ühtib ülisuure arktilise mandrijää äkilise taandumisega, millel oli katastroofiline tagajärg suurele osale Maa põhjapoolkerast.
Viimase jääaja lõpul oli meretase peaaegu 120 meetrit madalam kui tänapäeval. Kui vesi taas tõusma hakkas, oli tõus väga kiire. Pole võimalik, et ükski tollal ega tänapäeval saadaolev tehnoloogia oleks suutnud päästa Atlantist vesisest hauast.
Kristallpüramiidide omadused
Mõned Atlantise kohta käivad teooriad pakuvad välja, et selle saarelinna energiapüramiidid olid valmistatud kristallist või siis olid nende püramiidide tipud kaetud kristallisarnase ainega. Kas selline ehitis suudaks ka tegelikult juhitavat energiat luua, säilitada ja jaotada? Jah.
Kiriliani foto püramiidivõrgu energiast
Eksperimentide sooritajad avastasid juba kümneid aastaid tagasi, et püramiididel on sarnaseid omadusi looduslike elektrikondensaatoritega, sest ka püramiidid suudavad enda ümber energiat koguda ja seda salvestada. Mida suurem püramiid, seda suurem on selle võime energiat koguda ja salvestada. Ka püramiidi ehitus on oluline. Kui valmistada püramiid või selle tipp kristallist, võib see ehitise jõudu mitmekordistada.
Pildi autoriks on doktor Dee J. Nelson Wyomingi ülikoolist
Kristalli energilised kasutusvõimalused on ammu teada ja sellel materjalil on ka loomulikud piesoelektrilised omadused. Varajased raadiod kasutasid raadiolainete püüdmiseks germaaniumkristalle, et muuta lained elektrisignaalideks, mida võis seejärel töödelda ja edastada läbi kuularite helilainetena, kopeerides nõnda inimhäält, muusikat ja teisi helisid.
Illustratsioon keerise tekitatud energiast ja püramiidi tipu elektrilahendusest
Uurijate sõnul on püramiidienergia põhjuseks püramiidi omapärane kuju. See arhitektuuriplaan toimib tõestatavalt nii energiasalvestina kui ka -võimendina. Otsekui uurijate väidete tõestamiseks hakkasid mõned maailma püramiididest hiljuti kosmosesse saatma puhta energia kiiri. Mis on selle kõige keskne mõte? Püramiidid on loomupärased energiaallikad.
Püramiidid ja “auk-struktuuride efekt”
Barry Carter toob tähelepanu veel ühele püramiidide omadusele, mille on nimetanud auk-struktuuride efektiks selle nähtuse avastaja doktor Viktor S. Grebennikov. Nimetatud teadlane kasutas auk-struktuuride efekti, et luua algeline antigravitatsiooni platvorm.
Viktor S. Grebennikov demonstreerimas oma antigravitatsiooni platvormi
Carteri selgituse järgi väitis Grebennikov ka seda, et suutis tunda energiat, mis püramiidi tipust kiirgas. “Üpris ruttu on võimalik leida mõni aktiivne tsoon ehk klomp, kuhu ka egiptlased oma hauakambreid ehitasid. On ka veel üks aktiivne tsoon ehk leek, mis asub püramiidi tipus ja millele näitajad hästi reageerivad, kui loendur püramiidi tipust üle libistada. “Klomp” ja “leek” on mõningase harjutamise järel tuntavad ka sõrmega, kui see püramiidile asetada, või kui liigutada püramiidi kohal oma peopesa. Püramiidi-efekt, mis on sajandite jooksul aluse pannud paljudele hirmuäratavatele ja salapärastele lugudele, on vaid üks auk-struktuuride efekti ilmingutest.”
Bermuda kolmnurga „surmakeeris“
Veel üks surmav püramiidide loodud fenomen: energiakeeris
Lisaks Bermuda kolmnurgas väidetavalt aega ja ruumi moonutavatele anomaaliatele on mõne hirmutava vahejuhtumi üle elanud inimesed kinnitanud end nägevat tohutuid pöörlevaid keeriseid, mis ilmuvad väga äkitselt ja kaovad sama ruttu. Olemas on ka tõendusmaterjali, mille kohaselt on mõned laevad kaduma läinud just selle fenomeni tõttu.
Mõne vee all asuva püramiidi jälgimine on avaldanud, et need ehitised tekitavad kohati enda ümber tugevaid ookeanivee keeriseid. Nende keeriste tekkepõhjuseks võib olla püramiidide siseenergia vallandumine. Kui need veealused püramiidid päästavad oma tipu kaudu valla tohutul hulgal energiat, võib see selgitada surmavate keeriste tekkimist merepinnal, mis neelavad terveid laevu ühes hukule määratud meeskondadega.
Arvutisimulatsioon keeriseid tekitavast püramiidist
Tulevased uurimisretked nende püramiidide saladuste avastamiseks võiksid ilmale tuua tõe ja paljastada hämmastavat iidset tehnoloogiat. Kahjuks on süvamerearheoloogia väga kallis ja rahastamisest on sel alal suur puudus. Valdav osa sukeldumistest tehakse vanade laevavrakkide uurimiseks, mis lubab riskialdistele aardeküttidele suur rikkusi. Ja muidugi pole maailma eri ülikoolid kuigi innukad uurima võimalust iidsete varemete olemasolust, kus peitub arenenud tehnoloogia, sest see seaks kahtluse alla põhimõtteliselt kõigi nende lemmikteooriate alustalad.
Tõlkis: Joonas Orav
Allikas: välisajakirjandus
