San Diego ja Oregoni ülikoolide teadlaste avastatud geenidel on oluline roll vigastatud närvirakkude aksonite kasvamises. Akson ehk neuriit on närviraku (neuroni) suhteliselt pikk jätke, mis juhib rakukehast tuleva elektrisignaali sünapsi kaudu teise närvirakku või elundisse.
Teadlased kahtlustasid 654 geeni seotuses närvirakkude parandamisega. Kaks aastat kestnud põhjaliku uuringu käigus leiti 70 geeni mis aitavad aksonite kasvule kaasa ning 6 geeni, mis ei lase neil kasvada.
Aksonite tagasikasvamine on närvikahjustusest taastumise juures oluline, sest seljaaju vigastus või ajurabandus kahjustab aksoneid oluliselt. Sellised vigastused muudab tõsiseks pea- ja seljaaju närvirakkude aksonite vaevaline taastumine.
Närvikahjustuste jaoks tõhusa ravi väljatöötamiseks on vaja teada, kuidas toimub aksonite ja nendevaheliste ühenduste (ebapiisav) parandamine. Selle uurimiseks korraldasid teadlased rea katseid enam kui 10 000 tillukese ümarussiga Caenorhabditis elegans.
Kõigepealt lõid teadlased kõigi 654 uuritud geeni jaoks usside mutantvormid. Seejärel märgistati tillukeste usside närvirakud rohelise fluorestseeruva valguga ning kahjustati teatud kindlat närvirakku, et jälgida selle (mitte)taastumist. See võimaldas teadlastel kindlaks teha, millistel geenidel oli tegelikult aksonite tagasikasvamisel oluline roll.
Arvatakse, et samadel geenidel on sarnane roll ka imetajate puhul. Kui järgmiseks kavandatud eksperimendid hiirtega seda kinnitavad, võivad vähemasti osad neist geenidest täita sarnast ülesannet ka inimeste puhul, mis looks uusi võimalusi närvikahjustuste ravimiseks.
Uuring avaldati ajakijas Neuron.
Jaak-Kristian Sutt
Allikas: www.novaator.ee
