Mainekas Londoni majanduskoolis töötav evolutsiooniteoreetik Oliver Curry järeldas pärast põgusalt teemasse pühendumist, et inimkond saavutab kusagil 1000 aasta pärast oma arengus kulminatsiooni. Nad on siis umbes 1,9 meetri pikkused, lihaselised ja intelligentsed olevused, kes elavad 120-aastaseks. Tänu maailmaküla segunemisele selleks ajaks rasse enam ei eristata. Tüüpiline nahatoon meenutab piimakohvi. Tempoka transformatsiooni taga on tehnoloogia ja arstiteaduse edusammud.
Kahjuks peab kulminatsioonile järgnema langusefaas. Doktor Curry hinnangul jaguneb inimese liik langusest tulenevalt kaheks. Siingi on protsessi suunavateks teguriteks tehnoloogia, manipulatsioonid geenidega, tehisorganid ja muu tulevikuline arstiteadus.
Jagunemise põhjuseks on ebavõrdsus kirjeldatud võimaluste kasutamisel. Jõukamad saavad seda endale lubada ja nende areng hakkab eristuma osatumate omast. Teadlane kasutab selgitava mõistukujuna ulmekirjanduse žanri rajaja Herbert George Wellsi jutustuse tegelasi, milleks oli ilusate ja intelligentsete inimeste liik nimega eloi ning koledatest ja tõrjututest morlokite kogukond.
Meedias põhjustas Curry ennustus meelelahutuslikku müra. Teadlaskonna vastuvõtt oli enamasti jahedalt kriitiline. töö eesmärk automatiseerida mitmesuguseid seni inimese tööks olnud protsesse. Kuid arvuti, masina või roboti kätte ei lähe kogu inimese töö, vaid sellest loovutatakse osi suuremast protsessist.
Avalikkusele jääb enamasti märkamatuks, et taoliselt lihtsamaks muudetud töö sobib suuremale arvule vähema ettevalmistusega töötajatele. Sellest järeldub, et neile makstakse väiksemat palka ja see omakorda teeb teenuse odavamaks. Tänu sellele kasvab taoliste teenuste kasutamine. See asjaolu suurendab tööhõivet. Lihtsamalt ümber öeldes kasvab madalapalgalise töö osa, mille ajavad unistajad segi lennukate ja rahakate ametitega.
Hoolimata IT-ettevõtluse suurtest ja säravatest hoonetest ning valdavalt optimistlike ootustega pikitud meediamürast asub põhiosa tööpakkumistest pikkade vahetusega, madalapalgalistes teenindussektorites nagu tervishoid, hooldus, jaekaubandus ja ehitus. Automatiseerimise protsess toimib justkui lahusti, mis peseb senistest heapalgalistest tootva tööstuse ja teenindussääri ametitest välja esmalt tööülesanded ja seejärel vähema haridusega töölised. Need kogunevad siis väikese palga ja olematute arenguväljavaatega tööpakkumiste juurde.
Eduard Porter kasutab allegooriana kahe maailma võrdlust, millede vahel jõudsalt arenev automatiseerimise laine USA tööjõudu pillutab. Suhteliselt väikesel saarekesel elavad kõrgelt haritud spetsialistid, kellele maksavad näiteks protsessoritootja Intel või lennukivalmistaja Boeing kõrget palka ja teenivad samas ise nende töö pealt suurt tulu.
Kirjeldatud saareke asub keset hotelliteenindajatest, restoranide personalist, hooldekodude abilistest ja muude vähema haridusega töötajatest merd, kus on ettevõtlus konkurentsivõimeline vaid siis, kui hoiab palgad madalatena. Keegi pole merele veel nime andnud, aga arvestades viimase vähemalt kolmekümne aasta kogemust, milles jääb palgatõus alla tootlikkuse kasvule ja tööst on kadumas arenguvõimalus, võib seda nimetada lootusetuse mereks või ka morlokite ookeaniks.
Selles võib veel kaua hulpida tänu automatiseerimise ebaühtlasele arengule erinevates ettevõtlussektorites kuhu vabaks jäänud tööjõud lainetena koguneb, et siis mõne aja pärast protsesside automatiseerimise järel suurde mere tagasi voolata. Suures pildis võibki tunduda, et kõigile leidub tööd, kui vaadata mugavalt mööda selle kvaliteedist ja tuleviku väljavaadetest.
Seega oli doktor Oliver Curry pakutud stsenaariumis peidus tõetera. Inimkonna kui liigi asemel oleks pidanud kasutama lihtsalt kirjeldatava subjektina inimesest tööjõudu.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 Robotid röövivad aastaks 2030 töö 2 miljardilt inimeselt. Millised on inimeste eelised robotite ees?
Kristjan Port: Diagnoosi paneb robot
Samm inimmõistusega tehisintelligentsi poole: robot läbis eneseteadlikkuse testi
