Saksamaa ja Ameerika uurijate sõnul on Atlandi ookeani anomaalses piirkonnas asuv tohutu ehitis, mis on isegi suurem kui Egiptuses asuv Cheopsi püramiid, tõenäoliselt kujuteldamatuid aegruumi rännakuid võimaldav kosmiline portaal.
Hiiglaslik kristallpüramiid avastati Atlandi ookeanist Bermuda kolmnurgast juba 1968. aastal tänu Ray Brownile, hiljem on selle megaliitehitise olemasolu kontrollinud ja tõestanud Prantsusmaa, Saksamaa ja Ameerika Ühendriikide sukeldumisrühmad.
Seni on kristallpüramiidiga seotud teemade uurimine ja kajastamine kulgenud üsna vaikselt ja pigem summutatult. Mõni nädal tagasi ilmus aga uudis, et Ameerika kauaaegne anomalistika valdkonna uurija, autor ja ajakirjanik Jim Marrs sai jälile Atlandi ookeani kristallpüramiidiga seonduvale USA salaluure pikaajalisele tegevusele.
Seni hästi varjul hoitud Project Nofretete tegeles sellega, et kaardistada Bermuda kolmnurgas asuv püramiid ja selle ümbrus ning välja selgitada hiidehitise päritolu ja funktsioon. Info intensiivselt veerand sajandit kestnud projekti ja ehitisega seotud operatsioonide kohta lekkis Ameerika projektipartneri Saksamaa teadlaste kaudu, kelle sõnul on kristallpüramiid ühe edasijõudnud kultuuri mahajäetud, aga tänaseni toimiv jäänuk – seal asub ulmeline tehnoloogia ja tohutud energiamasinad, mis võivad sõna otseses mõttes aegruumi moonutada ja avada väravaid meie maailma ja teiste reaalsuste vahel.
Kahjuks ei ulatunud uurija Marrsi kätte materjalid kristallpüramiidi täpse vanuse ja konkreetse päritolu kohta. Arvatakse, et ehitis on pärit Atlantise ajast, aga kindlad tõendid selle kohta täna veel puuduvad. Küll aga selgus, mis on iidse kristallist valmistatud megaliitehitise üks kasutusaladest ja see avastus on enam kui rabav.
Nimelt selgub Project Nofretete toimikutest, et kristallist püramiidi on tõenäoliselt juba aastatuhandeid kasutatud kosmilise liikluse siinse poole ühe peamise sõlmpunktina. Eksperimentide sooritajad avastasid juba kümneid aastaid tagasi, et püramiididel on sarnaseid omadusi looduslike elektrikondensaatoritega, sest nad suudavad enda ümber energiat koguda ja seda salvestada. Uurijate sõnul toimib püramiidi arhitektuuriplaan nii energiasalvestina kui ka –võimendina.
Tekkinud tohutud energiahulgad suunatakse läbi spetsiaalse püramiidi tipus paikneva kristallplasmast transmitteri kaudu ühte sõlmpunkti. Selle tagajärjel avaneb aegruumi kangas portaal, mille kaudu on võimalik liigelda mitte ainult erinevates dimensioonides, vaid väidetavalt viljeleda isegi liikust paralleeluniversmite vahel.
Uurijate sõnul on püramiidi sisemuses intergalaktiline baas, kuhu saabuvad ja kustkaudu lahkuvad nii maaväliste tsivilisatsioonide esindajad kui ka valitud inimkonna esindajad – krononaudid, eliitteadlased, globaalse juhtimise võtmefiguurid. Kahjuks ei saanud Jimm Marrs Project Nofretete kohta kätte täielikke andmeid ja nii polegi tänaseks veel täpselt teada, milliste maailmade esindajad sealtpoolt siia liikusid.
Bermuda kristallpüramiidi piirkonnas on edukalt katsetatud ka doktor Viktor S. Grebennikovi poolt avastatud auk-struktuuride efekti nähtust, mille abil luuakse antigravitatsiooni platvorm, mis võimaldab mängleva kergusega opereerida ka mitmekilomeetriste emalaevadega.
Lisaks eelpool mainitud sensatsioonilistele ja tänast paradigmat kardinaalselt muutvatele avastustele on leitud ka lahendus Bermuda kolmnurgas aega ja ruumi moonutavatele anomaaliatele: äkitselt ilmuvad ja kiirelt kaduvad tohutud helendavad pöörised on portaali avanemisega kaasnev nähtus. Avanemishetkel püramiidi tipu ja portaali kohal asuv laev kaasatakse aegruumi maatriksi transformatsioonikeerisesse ning kistakse tohutu jõuga kaasa sinna, kuhu taevalaevad siitpoolt suunduvad.
Püramiidikujulisi ehitisi on leitud nii Põhja-, Kesk- kui ka Lõuna-Ameerikast, Ida-Euroopast, jäisest Siberi tundrast, Põhja- ja Kesk-Hiinast ning ka mitmekilomeetrise jääkihi alt Antarktikast. Uurijate sõnul moodustub neist korrapärane planeeti kattev nn lennujaamade ehk kosmiliste portaalide võrgustik. Kuna kristallpüramiidi ja sellega seonduva avastamine ja uurimine seab kahtluse alla mitte ainult praeguse arheoloogiateooria, vaid ka globaalselt kehtiva paradigma, siis tehakse suuri pingutusi teema maha vaikimiseks ja naeruvääristamiseks. Iseseisvate uurijate huvi aga kasvab ning avalikkus ootab põnevusega uusi andmeid salaluure hämarate ettevõtmiste kohta.
