“Vaim saab olla nii kannatuse allikaks kui ka vabanemise põhjustajaks” – Maitri
Upanista Psühholoogias loodud idee elutahtest (Wille zum Leben) on nähtus, mida inimene saab kontrollida ja juhtida. Elutahe on seletamatu emotsionaalne jõud, mis juhib inimese käitumist eesmärgiga säilitada elu. Elutahe on see kui me avame hommikul silmad ja asume asjalike toimetuste juurde. Elutahe on see, et järgime omakasu ja isiklikku hüve sooviga preserveerida elu. Elutahe on see kui käime nelikümmend aastat tööl, et elada mugavat ja head elu.
Inimene saab valida, kuidas oma elutahet realiseerida. Selleks peab inimene kontrollima oma vaimu. Kui inimene ei kontrolli oma vaimu, võib vaim olla kannatuste allikaks, st elu võib kujuneda maapealseks põrguks. Käitumised ja teod, mida inimene teeb, toovad kaasa vaimuvaevatuse (psühhoneurootilised häired). Kui inimene kontrollib oma vaimu, võib vaimust kujuneda vabanemise allikas ja elu maal tundub kui paradiis.
Käitumised ja teod, mida inimene teeb, toovad kaasa vaimu tasakaalu ja rahu. On väga oluline, et inimene mõtleb õiget mõtet, mis sünnitab õige teo ning mille tagajärg peegeldub vaimule kui toetava reaktsioonina, viljana. Seda protsessi korrates, astute positiivsesse rutiini, harjumusse, vooluseisundisse (flow). Kui inimene mõtleb valet mõtet, mis sünnitab vale teo ning mille tagajärg peegeldub vaimule kui lõhkuva ja halvava reaktsioonina, viljana. Seda protsessi korrates, astute negatiivsesse tsüklisse, mille moodne nimetus on krooniline stress ja pingeseisund.
Aga kuidas haarata oma vaimul ohjest? Elutahe ja vaim on erinevad nähtused. Teadvuses eksisteerivad duaalselt nii vaim kui elutahe. Need ei ole kunagi üks, segunenud kokteil, vaid eraldiseisvad nähtused selles kogemuses. Küll aga koos eksisteerides on nad teine teise suhtes vastastikmõjus. Sellest arusaades avastab inimene oma võimu, sest teadlikult elutahet jõustades võtate vastutuse oma vaimu eest ja kujundate seda ise.
Teoreetiliselt on see lihtne, kuid praktikas väga keeruline, sest see üleminekuperiood, muutumise protsess on tihti valulik, ebameeldiv, kõhe, täis hirmu ja ärevust.
Abi on distsipliinist, milles sisalduvad kindlad reeglid, tavad ja praktikad aitavad kontrollida keha ja vaimu. Distsipliini oluline osa on reeglite, tavade ja praktikate järjepidev jõustamine. Distsipliin järgib kindlat tegevust, mis toob kaasa kindla tagajärje, luues põhjusliku seose. Distsiplineerides elutahte abil vaimu, saab treenida mõtlema õiget mõtet, mis toob kaasa õige käitumise, mis sünnitab õige teo ning mille tagajärjel saabub õige tulem, vili.
Lõpetuseks sobib Ameerika mereväelaste ütlus “Embrace the suck”, mis tõlgituna tähendab “millegi ebameeldiva ja vältimatu teadlik aktsepteerimine ja omaksvõtt”.
C. Jung on öelnud, et kui miski tekitab sinus ärevust ja hirmu, siis on see just see õige tegu, mida teha, sest selle taga peitub areng, mis on samm edasi eneseks saamisel.
Allikas: OSHO: viis meetodit teadveloleku toetamiseks
Eckhart Tolle: tugevdad seda, mille vastu võitled ja püsima jääb see, millele vastupanu avaldad
