Millal oli viimane kord, kui hea raamat su täielikult kaasa haaras? Või küpsetasid õunapiruka, ilma et oleks põhjust olnud, ja nautisid iga kuuma magusat suutäit? Või veetsid aega looduses ... Või istusid klaveri taha ... Või mängisid reketpalli ... Või tegid teadlikult midagi niisugust, et tundsid ühendust ja rõõmu? Ma loodan, et see oli hiljuti. Aga kui ei, siis pole sa üksi. Tõenäoliselt ei õpetatud sind oma heaolu prioriteediks seadma, ka ennast armastama ja austama. Tegelikult õppisid sa ilmselt vastupidist. Võib-olla õppisid sa andma kogu oma armastust ja headust teistele, tehes nende õnnest baromeetri, kui väärtuslik sa oled saama sedasama armastust ja headust.
Võib-olla sa õppisid, et on “isekas” täita oma füüsilisi ja emotsionaalseid vajadusi. Võib-olla pandi sind juba noores eas oma vanemate emotsionaalse hooldaja rolli. Või ehk õppisid ohverdama enda vajadusi selleks, et säilitada oma perekonnas normaalset olukorda.
