Armastada tuleb iga last

Kui vanemad käituvad lapsega halvasti ja lugupidamatult, siis ei lakka laps neid armastamast. Laps lakkab iseenda armastamisest ja lugupidamisest, kirjutab Ilona Karula oma kodulehel Algolemus.com.

Laps hakkab käituma pahatahtlikult väikese koletisena, kui ta pole kunagi tunda saanud armastust või ta on lahti rebitud oma armastavast perekonnast. Siis, kui ta on näinud ja kogenud ainult vägivalda. Kui tema argipäev koosneb pisaratest ja valust. Siis sulgub selle lapse süda ja murdub tema hing, mis tähendab, et ta pole suuteline enam kõnelema hinge keeles ehk tunnete keeles – ta muutub tun- detuks ja empaatiavõimetuks, temast võib kujuneda koguni katkise närvikavaga psühhopaat.

Kui te ei suuda teise inimese peale kaastundega mõelda, siis püüdke kujutleda teda vastsündinud imikuna. Vastsündinu on kõige puhtam inimolemus Maa peal, kes ei tee kellelegi liiga ega ole kellegi vastu halb.

Selline kujutluspilt võib ka kõige vihasemale inimesele meelde tuletada, et algupäraselt oleme me kõik head inimesed.

Lapsi tuleb armastada nii piiritult kui võimalik. Sealhulgas võõraid lapsi!

Kui sa märkad või saad mõnda last siin elus toetada/aidata, siis tee seda siiralt ja puhta südamega. Sinu üksainus sõna või tegu ei pruugi sulle eriti midagi tähendada, aga see võib muuta tervet selle lapse maailma.

Pole julmemat saatust, kui olla laps, kes ei saa kogeda oma va- nemate armastust. Olla laps, keda ema pole kunagi tahtnud oma rinnale või kelle isa röögib gaasivalude käes piinleva nutuse imiku peale, sõimates teda roppude sõnadega. Jah, selliseid vanemaid on meie keskel palju, kui lugeda perefoorumeid.

Paljud lapsed on varakult kaotanud oma ema või isa. On palju lapsi, kelle on hüljanud või keda alandavad nende oma vanemad. On palju lapsi, kelle väikest keha kasutavad täiskasvanud emotsioonide või oma ihade prügikastina. Lapsi, kelle usaldust on kuritarvitatud ja headust ära kasutatud.

“Kui väikene laps vaatab silma, siis teeb ta seda siiralt ja süütult, aimamata, et keegi võiks tahta talle halba. Nii usaldab teist inimest puhas hing, kes pole saanud veel tunda maailma rikutust.”

Väikese lapse maailm on tema ema ja isa ning kui teda ei taheta või temast ei hoolita, siis kukub selle lapse maailm hetkega kokku ja kivistub ning sellest lapsest sirgub kalk täiskasvanu.

Meie seas on palju kalestunud hingi ainuüksi seetõttu, et on olnud teised ajad, mil lähedusest on jäänud peremudelites puudu. Pikka aega on domineerinud ka teised õpetused, mil lapsi ei soovitatudki kallistada ega neile lähedust pakkuda. Mis veel hullem, veel tänapäevalgi soovitatakse gaasivaludes ning hirmude küüsis imikuid jätta teise tuppa pikaks ajaks üksindusse ennast “tühjaks” nutma.

Autor: Ilona Karula

Allikas: Ära nii tee! 12 põhilist viga laste kasvatamisel, mida paljud vanemad teevad

Laste hüperaktiivsus võib tulla nende pidevast allasurumisest

Lapsepõlves kogetud hingehaavad mõjutavad meie suhteid täiskasvanueas

Seotud