2012. aasta detsembris teatasid kliimauurijad, et Arktika suvine merejää oli kahanenud väikseima ulatuseni alates 1979. aastast, mil algasid satelliidivaatlused. Jääkadu on kriitilise tähtsusega, kuna Arktika merejää peegeldab enamiku päikeseenergiast kosmosesse, aidates seeläbi hoida Maa keskmist temperatuuri. Aga kui jää sulab, siis tuleb sealt alt välja tume vesi, mis neelab rohkem kui 90% päikesevalgusest, mis omakorda viib kiirema soojenemiseni nii lokaalselt kui ka globaalselt.
Arktika võib olla jäävaba juba 2015. aasta suvel
Cambridge’i ülikooli ookeanifüüsika professor Peter Wadhams hoiatab, et Arktika võib olla jäävaba juba 2015. aasta suvel. Sellisel massiivsel jääkaol oleks umbes sama suur mõju kliima soojenemisele nagu kogu inimtegevusel senimaani. Teisisõnu, suvel jäävaba Arktika võib kahekordistada planeedi soojenemise määra tervikuna. NASA juhtiv kliimateadlane James Hansen ütles otse välja, et planeedil valitseb hädaolukord.
Põhjalikus artiklis Scientific Americani veebilehel tõdeb Ramez Naam: “Arktika kliima muudatuste reaalsus on kaugelt ületanud enamiku prognoose. Kõigest paar aastat tagasi, 2007. aasta valitsustevahelises kliimamuutuste ekspertrühma aruandes näitas enamik mudeleid, et Arktika suvine jääkate peab hästi vastu vähemalt aastani 2100. Nüüd ei ole kindel, kas jää peab vastu isegi aastani 2020. See merejää tase, mida nägime septembris 2012, pidi IPCC mudelite järgi saabuma alles aastal 2065. Sulav jää Arktikas on ületanud pea kõigi prognoose, välja arvatud nende väheste, keda arvasime olevat lihtsalt paanikatekitajad.”
Samamoodi, nagu globaalset soojenemist mõjutab süsinikdioksiid, kujutab täiendavat riski ka metaan, mida paisatakse atmosfääri. Suurtes kogustes metaani on lukustatud maa igikeltsa. Aga veelgi suuremad kogused eksisteerivad külmutatud metaanhüdraadi näol madalates vetes Arktika ookeani mandrilava all.
Naam hoiatab: “Kui isegi 10% põhjapoolkeral igikeltsa maetud süsinikust vabaneks metaani näol, siis oleks sellel järgmisel kümnendil soojendav mõju võrdne kümnekordse inimeste poolt õhku paisatud gaaside hulgaga tänaseni. See on kõigest maa igikeltsas olev metaan. Kui metaanhüdraadid, mis on Arktika mandrilava all, vabaneks, siis ületaks selle soojendav mõju sadu kordi neid kasvuhoonegaase, mida inimene on õhku paisanud.”
Kuigi Naam ütleb, et me ei ole ilmselt ohustatud metaani viitsütikuga pommist, mis iga hetk plahvataks, näitavad hiljutised vaatlused, et Arktika metaan juba vabaneb atmosfääri. Selles aga, kui tõsine ja kiire see vabanemisprotsess on, on uuringutes tõsised vastuolud.
Naam ütleb, et toimuvate protsesside mõju on kolmekordne.
1. Kliima soojenemine kasvuhoonegaaside tagajärjel, mida me praegu tekitame.
2. Kliima soojenemine Arktika jää ja igikeltsa kaotuse, tumeda vee ja maa paljastamise tagajärjel.
3. Kliima soojenemine suureneva süsinikuhulga tõttu igikeltsas ja Arktika merejää põhjas oleva metaani tõttu, kui jää hakkab sulama.
Olukord on juba niigi katastroofiline. Vastavalt uuele aruandele, mis telliti kahekümne valitsuse poolt, sureb rohkem kui sada miljonit inimest aastaks 2030, kui maailmal ei õnnestu toime tulla kliimamuutustega. 5 miljoni inimese surma igal aastal põhjustavad juba niigi õhusaastatus, nälg ja haigused, mis on seotud kliimamuutustega. See arv tõuseb tõenäoliselt 6 miljonile aastaks 2030, kui fossiilseid kütuseid samamoodi edasi kasutatakse. Rohkem kui 90% nendest surmadest leiab aset arengumaades.
Terve mõistusega planeedil oleks ammu midagi ette võetud. Aga nagu Greenpeace Internationali juht Kumi Naidoo ütleb, on fossiilkütuste tööstused kõvasti tööd teinud, et poliitilist protsessi häirida.
Miks meie valitsused ei tee midagi? Sest nad on samade energeetikatööstuse huvide võrgus. Ettevõtted, mis on enim vastutavad kliimamuutuste kaasaaitamisele heitgaaside näol ja saavad nende tegude eest kasumit, plaanivad suurendada oma ligipääsu rahvusvahelistele läbirääkimistele ja samal ajal teevad kõik, et seljatada kliimamuutuste ja energia kohta sätestatud õigusaktid kogu maailmas.
Nafta ja gaasi puurimine Arktikas tuleb lõpetada
Umbes samal ajal, kui mõõdeti rekordiliselt madal jäätase Arktikas, soovitas Ühendkuningriikide Parlamendi alamkoja keskkonnaauditi komitee uues raportis peatada kõik nafta ja gaasi puurimistööd Arktikas vähemalt seni, kuni võetakse kasutusele uued kaitsemeetmed.
Komitee esimees Joan Walley ütles: “Arktika merejää sulamise šokeeriv kiirus peaks olema äratuskellaks maailmale, et meil tuleb fossiilkütuste kasutamine kiiresti lõpetada. Selle asemel oleme praegu tunnistajateks hoolimatule kullapalavikule selles põlises metsikus looduses, kuna suurettevõtted ja valitsused haaravad endale maailma viimased puutumata nafta- ja gaasivarud.”
Komitee liige Caroline Lewis hoiatas, et võidusõit tükeldada Arktika kiireneb kärmemalt kui meie regulatsioonid ja tehniline suutlikkus seda kontrollida. Kõikvõimas tööstus teeb kõik endast oleneva, et valitsused lubaksid jätkuvalt planeedi ressursse majanduslikes huvides kasutada. Vastavalt USA geoloogiauuringutele on polaarringis 90 miljardit barrelit naftat – 13% planeedi avastamata naftavarudest ja 30% avastamata maagaasist. Käimas on võidujooks ettevõtete kasumite pärast. Shell on juba pühendunud mitmeaastasele uurimisprogrammile Arktikas.
Suurettevõtted sihivad ka suuri mineraalivarusid, kui Gröönimaa jääkate taandub. “Mul ei ole selle vastu midagi, kui kogu jääkate kaoks,” ütles Gröönimaa suurima kodumaise kaevandusettevõtte tegevjuht Ole Christiansen, viidates plaanitavale kullakaevandusele. “Kui jää sulab, tulevad nähtavale uued väga atraktiivse geoloogiaga kohad.”
Henri Parkja
Allikas: www.telegram.ee
Vaata illustreerivat videot jääkatte kahanemise kohta:
