“Laste ärevusega puutun ma pereterapeudina kokku iga nädal. Ei teagi, kas meie ümber on praegu rohkem ärevust või on lihtsalt vanemad teadlikumad ja tublimad, et abi otsivad aga jah, lastega seotud probleemid on kõige sagedasemad teemad, millega pereterapeudi abi otsitakse,” nendib pereterapeut ja kliiniline psühholoog Teele Reiljan.
Mis on need asjad, millest oleks vaja lapsevanemal aru saada?
“Laste puhul näitab ärevus end üsna erinevatel viisidel. Kui täiskasvanud suudavad enamasti oma tundeid märgata ja kirjeldada, siis lastel selleks vajalikud oskused veel puuduvad. Lapse ärevust võib ära tunda sellest, et tema käitumine muutub, võrreldes varasemaga. Näiteks hakkab laps rohkem jonnima, väljendab oma vajaduse kuidagi häälekamalt kui varem, võib muutuda rahulolematuks või vihastub kiiremini ja intensiivsemalt kui tavaliselt. Isegi kui lapsevanem selliseid muutusi kodus ei märka, siis tulevad appi spetsialistid. Näiteks lasteaiast öeldakse, et laps on jonnakam, kiusab või lööb ja ka nutab rohkem. Või annab õpetaja koolis märku, et laps ei suuda keskenduda või norib tüli. Kui poistel on see käitumine ja ka ärevuse väljendamine enam füüsiline, siis tüdrukutel on see pigem sõnaline.
Lapse ärevus võib väljenduda ka selles, et ta muutub kartlikumaks, klammerdunumaks, tahab öösiti rohkem tähelepanu, ärkab tihti või ka hakkab voodit märgama. Ärevus võib väljenduda ka selles, et laps vajab pidevat rahustamist ja asjade ülekordamist, justkui otsiks ta pidevalt oma peas mingit kinnitust või pidepunkti. Üks märksõna laste ärevuse puhul on nö taandareng. Tundub, et laps muutub kuidagi vahepealsega võrreldes jälle pisemaks. Astub oma tunnetega toimetuleku ja käitumise osas justkui sammu tagasi.”
Kuidas selline käitumise muutus võib olla seotud täiskasvanute suhetega? Näiteks pingega paarisuhtes, lahutusega või mõne muu raske olukorraga peres. Mida pere saaks sellises olukorras ette võtta, räägib Vikerraadio “Peresaates” pereterapeut ja kliiniline psühholoog Teele Reiljan Tartu psühhoteraapia ja nõustamiskeskusest Katriito. Saatejuht on pereterapeut ja koolitaja Monika Koppel.
Kuidas aidata teismelist, kellel on depressioon?
Noorte depressioon: oma tunnete mõistmine ja nendega toimetulek
Merle Liivak: kui laps istub ainult ühe koha peal, siis on mure
Mis on laste emotsioonide taga?
Kuidas tulla toime lapse hüperaktiivsuse ja tähelepanuhäirega?
