Me kõik oleme kohtudes oma pagasiga tulnud, kellelgi pole täiesti puhast minevikku. Tänapäeval algavad suhted juba noorena ja kuna sinna sigineb ka palju möödarääkimist, arusaamatust, mõistmatust, kärsitust ja pealiskaudsust, siis on ka lahkuminekud kiired tulema. Lähed kokku teadmisega, et elad selle inimesega elu lõpuni, kuid paraku teeb elu oma õppetundidega suhtlemise keeruliseks ja siis on lahkumine möödapääsmatu.
“Kiired pulmad, kiired lõpud,” ütles vana nõid Eesti filmis “Karge meri”. Meie kooselud ongi nagu seilamine merel ja armukadedus on aeglane, aga kindel juhtimine karidele. Kui armukadedust on vähesel määral, mõistuse piirides, siis on see mõistetav, aga kui armukadedus muutub iga päeva pärisosaks, siis ei ole suhte lõpp kaugel.
Armukadedus on destruktiivne tunne, mis lõhub armastust. Eriti kui selle tulemuseks on pidev nuhkimine kaaslase järel ja kahtlustusest järgnevad skandaalid ning agressiivne käitumine.
Sulle on see kindlasti tuttav. Kui paned oma naisele nuhid sappa, siis oled juba üle piiride läinud. Telefonis, Facebookis ja meilides sobramine on nagu aluspesus nuuskimine. Sealt võib vastu tulla mida iganes, eriti kui väga otsida. Ka paha haisu. Soovid sa seda? Loomulikult leiad sealt midagi, mis mineviku taaselustab ja paljugi pinnale toob, aga seda sa ju tahtsidki, kui nuhkima hakkasid. Minevik on halastamatu. See tuleb sinuga kaasa, isegi kui sa sooviksid ta kaugele maha jätta. Seda ei saa eirata ega olematuks teha.
Nüüd sa siis leidsid mingid hallis minevikus varjunud armastuskirjad… kellelegi teisele. Järelikult mitte sulle, järelikult mitte sinu silmadele. Ja ongi armukadedus nagu halb kaaslane kohe platsis ja asub pahandust tegema, käesolevat suhet segi pöörama. Aga enne sind oli ju ka elu. Enne sind olid ka mingid tunded. Võib-olla isegi armastus. Me ei saa tänapäeval lihtsalt oodata, kuni saame 40, et alles siis tuleb see härra Õige. Me armume juba noorena.
Minu illusioonid sellest ühest valge hobusega printsist purunesid kildudeks just siis, kui need kaks tüüpi, kellest vägivalla peatükis kirjutasin, mu ära vägistasid, mu süütuse jõhkral moel omastasid ja mind sellisena saatuse hoolde jätsid. Seepärast ruttasin ka kiirelt tõelist armastust otsima. Seepärast on mu elus olnud nii mõnigi suhe, mis küll algas armastusega, kuid lõppes ikkagi karidel. Ma ei saa sinna parata, et olen hingelt katki tehtud ja kui minuga ei käituta hästi, olen olnud suhetes pettunud ja ära läinud. Suhted meestega on mind selliseks voolinud, aga armastust olen otsinud läbi elu ning jõudnud lõpuks sinna, kus olen: sinu juurde. Ära alahinda meie armastust, see on ainulaadne ja kui soovid, siis ka võitmatu.
Ma mõistan, kui sind häirivad need võõrad armastuskirjad, mida sa minu asjades sobrades päevavalgele tõid, kuid need olid kirjutatud enne, kui sina mu ellu tulid. Kuid nüüd oled ju sina, minu kallis mees. Armastust ei saa sundida ega tagant kihutada. Ta kas on või ei ole. Seda ei saa pisendada. Kui elad armastuse energias, siis just niisugune ta ongi. Ei saa ka võrrelda, et järsku armastasin kedagi teist rohkem kui sind. Ükski armastus pole omavahel võrreldav, vaid on ainulaadne, sest me areneme koos armastusega ja see on meie sees, elab oma elu. Igaüks, kelle jaoks sul on kunagi hinge ja armastust olnud, kannab endas energiat ja sellega sa toidadki oma armastust. Armastus on sinus endas ja areneb täpselt niipalju, kui palju sa selleks energiat annad. Kui sa enam sellele energiat ei anna, siis armastus kustub selle inimese vastu. Ja kuna me vahetame üksteise energiat, siis sellest arenebki vastastikune armastus. Kui armastus jääb ühepoolseks, siis varem või hiljem ta kustub, kuna ei saa energiat vastu. Sellepärast polegi mõtet armukadetseda mineviku suhete pärast, kuna need ei saa ju enam energiat. Need on kustunud tunded. Kui aga suhete ajal tulevad n-ö uued ahvatlused ja kõrvalepõiked, siis tulebki endale selgeks teha, kas tegemist on vaid tundevirvenduse ehk vibratsiooniga või on sügavam armumine. Kui sa oled armukade sellepärast, et keegi teine on ka huvitav ja atraktiivne, siis tuleb tegeleda selle tundega enda sees, et see ei hakkaks lõhkuma suhet. Skandaalid ja nuhkimine viib vaid armastusest kaugemale, sest me pole kellegi omandid, vaid vabad inimesed, kellel on õigus vabalt armastada. Tõeline armastus tahabki vabadust, siis ta ei saa lämmatatud ja kestab kaunina edasi.
Ahistamine ja agressiivsus, kontrollimine ja skandaalitsemine vaid lõhuvad ja lämmatavad armastust. Armastus on nagu tuli, mis vajab õhku, et leegid oleks suuremad. Kui õhku pole, siis tuli kustub.
Seepärast taltsuta endas see armukadedus ja anna ruumi armastusele. Tingimusteta armastus ei sea kontrollivaid reegleid, vaid eksisteerib vabalt, tingimusteta. Kui sa võtad mind sellisena, nagu ma olen, armastad mind tõeliselt. Sinna ei kuulu idealiseerimine, kontrollimine ja omistamine. Armastus sulle on antud kingitusena. Sa ei saa nõuda vastuarmastust, vaid ainult soovida seda. Ja kui sinu tunnetele vastatakse, siis võta see vastu kui kallis kingitus ning hoia seda nagu kalliskivi. Tuli, mis meis põleb, on jumalate kingitus ja seda ei või lämmatada armukadedusega.
Tõsi on see, et ka mina ise olen mitmeid kordi armukadedust tundnud. Olen isegi sulle etteheiteid teinud ja hing on olnud valu täis, hirmust, et kaotan su jäädavalt. Kõigest hoolimata olen enda seest üles leidnud andestuse ja rahu, kuigi unustada on väga raske. Ikkagi pean sind usaldama, sest armastan sind. Usaldus on sild armastuseni ja selle hoidmise nimel oleksin valmis kõigeks.
Seepärast pole tarvis armastuses kahelda ning rikkuda seda kahtluste ja armukadedusega. Isegi siis, kui on mingi kahtlus, tuleb usaldada. Alati on võimalus ju otse küsida. Ausale küsimusele oodatakse ausat vastust.
Kallis mees, kui sa tunned armukadedust mõne mehe pärast, kellele naeratan, või mõne mehe pärast, kes on olnud mu minevikus, siis võta hetk aega mõtlemiseks, enne kui tegutsema hakkad. Vaata ennast peeglist ja küsi endalt, miks ma peaksin sind kellegi teise vastu vahetama.
Sa oled ju minu armastus, sa oled kõige ilusam mees, keda tean, ja mees, kellega võiksin purjetada maailma otsa. Olen su välja valinud miljonite meeste hulgast ja sa esindad minu jaoks kogu meessugu. Ma lihtsalt armastan kogu meessugu, kuna sina esindad seda minu jaoks, just sellepärast naeratangi. Just sellepärast annan andeks ka minevikus saadud halvad kogemused meestega. Need olid ju kõik mõeldud mulle õppimiseks, et praeguseks saada selleks, kes olen. Ja mehed, keda kunagi enne sind olen armastanud, on samuti saadetud minu kui naise pidevaks arenguks. Sina, kallis mees, oled saanud minust selle parema ja küpsema osa ja see on teinud paremaks ja küpsemaks ka mu armastuse. See kuulub sulle. Ainult sulle. Ära kahtle selles, vaid püüa ka ise küpseda selles armastuses. Armukadedus on sinu sees olev tunne, millega peaksid tegelema, seda ohjeldama, et mitte lõhkuda ja hävitada armastust.
Allikas: Jana Paulman “Kui naine armastab meest”, kirjastus Pilgrim
