Kui me teeme või otsustame midagi selgelt oma vaba tahtega, siis nii läheb ja nii on. See on nagu enese programmeerimine või enda üle viimine reaalsusesse, milles koged omaloomingut puhtal kujul.
Näiteks Ida-Aafrikas elavatel Masai hõimudel on silmade alla põletatud rõngad. Kui ma neilt selle tõlgendust uurisin, öeldi, et see hoiab silmahaigused eemal. Tegelikult peitub seal taga programmeering ehk uskumus, mis on füüsilisel kujul veel omakorda talletatud nahale, et usulooming veelgi tugevam oleks. Hiljem Masai hõimude kohta lisa uurides selgus, et neil tõepoolest silmahaigusi esineb harva kui üldse mitte. Sarnaselt on pärilike haigustega. Teadlased on läbi viinud uuringuid kasuperedes elavate lastekodu laste seas, kellel puudub info oma vanemaid ja suguvõsa puudutavate haiguste kohta. Selgus, et 99% neist ei ole esinenud pärilikke haigusi ning teadlased on jõudnud uuele järeldusele, et pärilikud haigused aktiveeruvad rohkem siis kui me nende olemasolust teame. See talletab meisse alateadliku hirmu, et kui näiteks emal, vanaemal või tädil oli mingi haigus, siis tuleb minul ka. Inimene automaatselt programmeerib ennast läbi uskumuste hädade küüsi.
Mõne meelest olen ma sinisilmne ullike, kes käib muudkui silmaklapid peas ega tunnista halba. Kuidas siis ikkagi on selle hea ja halvaga, võlu ja valuga?
Olen seda meelt, et kõik on kõik ja kõik on olemas, et elus ja eksistentsis tuleb tunnistada kõiki varjundeid. Aga, läbi oma vaba tahte on inimesel õigus otsustada, mida ta võtab vastu ja mida ta ei võta vastu. Me ei pea kõike vastu võtma, piisab sellest, kui me tunnistame ja teame, ent oleme valivad. Näiteks meie peres ei eksisteeri nädalapäevi. Me ei rõõmusta reede üle ega pahanda esmaspäeva peale. Oleme programmeerinud ennast toredasse päeva. Kui keegi küsib, mis päev täna on, siis saan ma vastata, et meil on tore päev. Ja nii ongi!
Ma hakkasin elu programmeerimist harjutama siis kui palgatöö muutus väsitavaks ja tüütuks. Näiteks kui oli teada, et on tulemas vinduvalt raske päev, võtsin ma vastu otsuse: “Täna tuleb aasta kõige kergem tööpäev üldse! Minu tööpäev möödub kiirelt ja kergelt.” Uskuge või mitte, aga nii tihti läks ja asjad laabusid iseenesest. Nüüd viimased nädalad Nepalis reisides praktiseerisin ma seda igal hetkel ja absoluutselt kõige peal ning ma ei tea, kas see oli Himaalaja müstiline jõud, kuid seal olles kogesin palju väikeseid imesid, mis sõrmenipsust manifesteerusid. Näiteks liiklusummikud, mis liikusid ühes tunnis 300 meetrit, need tõsimeeli hajusid. Või öine ehitusmüra ning koerte mürgel Kathmandu hotelli akna all, ka see lahenes, sest ma olin otsustanud, et mul tuleb rahulik ja rahuldustpakkuv öö. Esimestel kordadel jäi tänav vaiksemaks, teisel nädalal sain õnnekombel juba parema ja vaiksema toa. Või ühel päeval kui olin tohutult väsinud ja soovisin, et kokandustund jääks vahele, ja nagu aamen kirikus see ära jäigi. Ja selliseid näiteid on mul palju.
Kõige olulisem sõnum minult kogu selle postituse juures on: “Inimene, julge olla õnnelik. Julge nautida õnne. Otsusta ära ning tee valikuid. Sa ei pea võtma vastu häda, kannatusi ja viletsust, justkui nendega tegeledes oleksid sa tublim või vaimsem. Sa ole teadlik kõigest, kuid sa ole ka valiv kõiges. Sul on täielik õigus seilata tõusudel ja vältida mõõnasid, ükskõik kui sinisilmseks ullikeseks teised sind peavad. Sa julge elada nii nagu sina tahad, sest läbi sinu vaba tahte juhtubki kõik see nagu sina oled otsustanud. Sa otsusta, et sul on koguaeg hea.”
Las olla tore päev, tore elu ja tore aeg!
Allikas: Kõiksuse kanaldused facebooki leht
