Mis on inimese kõige kallim vara? Esimese reaktsioonina öeldakse “tervis”. See on ilus vastus, aga vale. Tervises endas pole väärtust, vaid selle väärtustamiseks on vaja keha. Siit ka peaaegu õige vastus, et inimene ise on tema kõige kallim vara. Rahas mõõdetuna võrdub inimese väärtus tulevikus teenitud sissetulekuga antud hetkel kehtivas vääringus.
Mõõdupuu on reaalne raha, mida saab kasutada ja vahetada millekski vajalikuks. Samamoodi ka tervist, mida saab kasutada muutuste ja haigustega toimetulekuks. Ajas vähenevad mõlemad. Rahalises väärtuses kaotab inimene iga lisanduva aastaga ühe aasta jagu teenistust. Tervis väheneb teistsugustel põhjustel. Seda lihtsalt raisatakse.
Mõlemad on omavahel seotud. Hea tervisega saab aastaid juurde või nende vähenemist pidurdada. Mida rohkem aastaid, seda kauem saab koguda sissetulekut. Tulles alguse küsimuse juurde tagasi, hakkab paistma, et inimese kõige kallim vara on midagi muud. Need on temaga seotud andmed.
Andmetega kirjeldatakse, mida ta iga päev teeb, kuidas on lood tervisega, palju töötab ning millise tootlikkusega jne. Oleme jõudnud arengujärku, milles võib öelda, et inimest, kelle kohta pole andmeid, pole olemas. Ole nii terve ja noor kui tahes, siis raha sa ei teeni ja arsti vastuvõtule ei pääse. Andmete puudumine tähendab varsti ka pulsi puudumist.
Taolisele mõtterajale satutakse harva. Sarnaselt ei tea enamus andmeteks muudetud inimestestki, et 28. jaanuar on Facebook ja Google. Andmeid kaitseb Apple. Kõik nad teenivad suurt kasu. Apple on neist kõige rikkam. Firma on kakelnud andmete kaitse nimel nii USA valitsuse kui ka nimetatud konkurentidega.
Mõni aeg tagasi keeldus Apple edastamast USA valitsusele massimõrvas süüdi olevate terroristide telefoni sisu. Värskeim lahing võeti üles Facebookiga, kuna Apple kavatseb võtta kasutusele rakenduste arendamisel nõude, milles lõppkasutajalt küsitakse tema andmete kasutamiseks luba. Facebook leiab, et telefonitootja kasutab turupositsiooni teise ettevõtja huvide kahjustamiseks. Ümber öelduna eelistaks Facebook kasutada telefoniomaniku andmeid varjatumalt.
Sestap oli igati oodatav, et Apple’i peadirektor esines viimasel Brüsselist alguse saanud andmekaitsepäevale pühendatud konverentsil. Tim Cook rääkis, miks tema peab andmekaitse vallas ebaõnnestumist üheks 21. sajandi suurimaks ohuks. Ta võrdsustas isiklike andmete kaitse hävingut kliimamuutusega.
Cook märkis, et neid kahte probleemi peab käsitlema võrdse tõsidusega, sest sarnaselt keskkonna kaitsega seotud otsustele mõjutab meie tänane suhtumine andmekaitsesse järgmiste põlvkondade heaolu.
Häda on selles, et isegi tervist hinnates pööratakse kehvaks jäänud seisule tähelepanu alles kriisi sattudes. Valuga vahetu kohtumine on personaalne, sest oigamist ei ole teistel mugav kuulata. Kuna kriiside tõenäosus kuhjub ajas, räägivad tervisest kui kallist varast pea eranditult vanema põlvkonna esindajad. Nemad on seisus, milles ollakse valmis andmeid terviseks vahetama. Järelikult peab selleks ajaks olema, mida vahetada. Seetõttu peab selle vara kaitsmisega tegelema juba lapsest peale.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.
