Antroposoofiline meditsiin on mitut valdkonda ühendav süsteem, mis parandab inimese terviseprognoosi, kasutades selleks holistilist lähenemist kõigile ravivõimalustele, seda nii inimese füüsilise, psühholoogilise kui ka sotsiaalse tervise seisukohast.
Mis on antroposoofiline meditsiin?
Antroposoofiline meditsiin on mitmetahuline lähenemine ravile. See parandab inimese tervenemise väljavaateid nõnda, et keskendub tervisele kui terviklikule mõistele, mitte ei tegele haiguse eri sümptomitega ükshaaval. Selline lähenemine kaasab nii füüsilist, psühholoogilist kui ka vaimset tervist, nagu ka ümbritseva keskkonna ja sotsiaalse konteksti mõju inimesele.
Antroposoofiline meditsiin keskendub sellele, kuidas inimest tervena hoida, mitte sellele, miks inimene haigeks jäi; seda kutsutakse ka “salutogeenseks” lähenemiseks. Antroposoofiline meditsiin on mõeldud traditsioonilise meditsiini täiendamiseks. Antroposoofiaga tegelevatel arstidel on olemas kõik arstile vajalikud kvalifikatsioonid ning nad on saanud ka täiendõpet integreerimaks antroposoofilist meditsiini oma tavapraktikas.
Antroposoofiline meditsiin arenes välja 1920ndatel Austria teadlase ja filosoofi Rudolf Steineri ning Hollandi arsti Ita Wegmani eestvedamisel. Selle lähenemise abil lootsid nad avardada inimeste arusaama tervise ja haiguste olemusest.
Antroposoofilise meditsiini seisukohast lähtuvalt sõltub inimese tervis esiteks tema füüsilisest kehast – vitaalsust ja taastumisvõimet hõlmavaid protsesse nimetatakse “eeterlikuks organiseerituseks” ehk elujõududeks – nagu ka inimese olemuse emotsionaalsest ja instinktiivsest osast, mida nimetatakse “astraalseks organiseerituseks” ehk hingejõududeks, ning viimaks ka inimese mõtlemisvõimest, individuaalsusest ja enesetajust, koondnimetusega “enese-organiseeritus”. Teisisõnu mõtlevad antroposoofilist meditsiini praktiseerivad arstid inimese füüsilise keha seisundist kui vaid ühest tema tervise aspektist, samal pulgal inimese isetaastumisvõime, hinge ja vaimuga.
Kuigi terminite kasutamine erineb kohati, toetavad tänapäevased meditsiiniuuringud seda seisukohta üha enam. Näiteks on leitud tugev seos inimese elustiili ja terviseprognoosi vahel, eriti selliste mittenakkuvate tervisehädade puhul nagu seda on vähk, südamehaigused ja 2. tüüpi diabeet. Mõni värskem uuring toetab ka teooriat füüsilise tervise mõjust vaimsele ning vastupidi; näiteks on leitud, et muutused soolestiku mikrobioomis võivad esile kutsuda selliseid psühholoogilisi probleeme nagu depressioon ja ärevus. Tohutu mõju inimese tervisele on ka üksildusel ja sotsiaalsel eraldatusel, mis võivad suurendada haigestumise, tüsistuste või isegi surma tõenäosust.
Antroposoofiline meditsiin teadvustab, et nii haiguse kui ka terviseni võib viia mitu rada, mistõttu see lähenemine ongi loodud sisaldama mitmekülgseid abimeetmeid, mis neid erinevaid radu hõlmavad. Antroposoofiat praktiseerivad arstid kasutavad mitmeid eri võtteid, et ravida patsienti tervikliku olendina.
Antroposoofiline meditsiin on loodud täiendamaks traditsioonilist meditsiini, mistõttu selle praktiseerimiseks on vajalik ka nõuetekohane kvalifikatsioon: arstidel doktorikraad ja õdedel kraad õendusteaduses. Selleks et oma praktikas kasutada antroposoofilisi võtteid, peab läbima ka täiendkoolituse.
Antroposoofiline arstiabi hõlmab mitmeid eri teraapiaid, mida võivad pakkuda kõiksugu erialadega tegelevad arstid. Seda kasutatakse ka mitmetes hooldusasutustes, muuhulgas ka haiglates ja ägeda ravi korral. Kõiki neid meetodeid ühendab ühtne diagnostiline raamistik, mille eesmärgiks on mõista patsiendi kui tervikliku olendi tervist ning kasutada inimese üldise tervise parandamiseks mõeldud teraapiad, selle asemel et lihtsalt üksikuid sümptomeid ravida.
Antroposoofilise ravi kesksel kohal ka empaatia, patsiendi autonoomia ning tugeva sideme loomine arsti ja patsiendi vahel. Selline suhtumine on võitmas populaarsust ka traditsioonilises meditsiinis, sest mitmed avaldatud teosed on näidanud, et need suhted parandavad patsiendi terviseprognoosi.
Antroposoofilise lähenemise ainulaadsed omadused
Antroposoofilises meditsiinis tähendab tervis tasakaalu leidmist mitme eri teguri vahel, mis kõik panustavad inimese heaolusse – nende tegurite hulka kuuluvad füüsiline keha, teadvus ja tunnetus ning mõtlemine/eneseteostus, näiteks enese väljendamine kunsti, kultuuri või vaimsuse kaudu.
Antroposoofiline diagnoos võib seega küll vaadelda füüsilisi sümptomeid – näiteks rasket infektsiooni – ent arvestab ka tegureid elustiilis, näiteks kehva toitumist või suurt stressi, mis võivad füüsilisi sümptomeid raskendada või nendest taastumist pärssida (või patsienti tulevikus taas sama haigusega kimbutada). Muud tegurid nagu inimese elukäik, vanus ja teised keskkonna- või sotsiaalsed tegurid, mis võivad mõjutada tema üldist tervist, on samuti antroposoofilise diagnoosi osa.
Antroposoofiat praktiseerivad arstid püüavad mõista patsiendi haigust suures plaanis. Diagnoosi hulka võib kuuluda traditsiooniline ravi füüsilisele vaevusele või tasakaalu puudumisele eelmainitud kolme süsteemi vahel – näiteks probleemid toitumisega, meelte nüristumine või unetus. Nende tegurite analüüs liidetakse patsiendi haigus- ja eluloole. Selle põhjaliku hinnangu alusel valitaksegi kooslus traditsioonilisest ja antroposoofilisest ravist, mis ühtiks inimese konkreetsete vajadustega.
Antroposoofilise ravi tüübid
Antroposoofiline arstiabi hõlmab mitmeid eri teraapiaid, mida võivad pakkuda kõiksugu erialadega tegelevad arstid. Selle teraapia tüüpide hulka kuuluvad:
Antroposoofiat praktiseerivad arstid määravad inimesele nii traditsioonilisi kui ka antroposoofilisi ravimeid ning kasutavad mõlemat liiki ravimeetodeid, et patsiendi terviseprognoosi maksimaalselt parandada.
Antroposoofiat praktiseerivad õed on vajaliku kvalifikatsiooniga ning omavad lisaoskusi antroposoofia välises rakendamises kompresside, kehamähiste ja “rütmilise Einreibungen”i” (teatud rütmilise puudutuse) näol, mille eesmärgiks on tugevdada patsiendi isetervendavaid jõude.
Eurütmiateraapia muundab kõne ja muusika tervendavateks liikumisharjutusteks ning seda praktiseerivad terapeudid on saanud ainulaadse eurütmiaalase väljaõppe, mis on omane üksnes antroposoofilisele meditsiinile.
Antroposoofiline kunstiteraapia kasutab ravi eesmärgil ka kõnelemist, muusikat, värvimist ja skulptuuri. Lisaks traditsioonilisele kunstiteraapiale kasutavad antroposoofilised kunstiterapeudid konkreetsete värvide, helide ja skulptuursete vormide omadusi tervendamisprotsessi mõjutamiseks.
Antroposoofiline psühhoteraapia avardab traditsioonilise psühhoteraapia valdkonda, arvestades inimese füüsilist, füsioloogilist, psühholoogilist ja vaimset arengut.
Antroposoofilist kehateraapiat, muuhulgas näiteks rütmilist massaaži, praktiseerivad nii füsioterapeudid, medõed, loodusravitsejad, osteopaadid ja teisedki (riikliku tegevusloa alusel), kes on läbinud antroposoofilise kehateraapia-alase täiendõppe.
Antroposoofilisest meditsiinist ja selle rakendamisest oma pere hüvanguks saab rohkem teada maikuisel loengul mis mõeldud nii kõigile huvilistele kui inimestega töötavatele professionaalidele.
Koolituse kohta leiab rohkem infot Facebooki lehelt.
Originaalartikkel: www.ivaa.info
Tõlkinud: Joonas Orav
