Iga mõne aasta tagant pääseb avalikkuse ette mõni entusiast või lausa grupeering, kes väidab, et maailma lõpp on kohe-kohe kohal. Üks kuulsamaid maailmalõppe peaks saabuma juba selle aasta 21. detsembril, sest maiade kalendris lõpeb siis üks pikem periood, umbes nagu meie millenniumivahetus. Huvitavalt kombel leiavad sellised meelevaldsed väljaütlemised hulga kajastamist ja toovad kaasa palju paanikat. Paraku ei vaevu enamik küsima, kas maailmalõpp on tõepoolest tulemas.
Ja kui küsidagi, siis tüüpiline teadlase vastus kõlab ilmselt: “Jah, on, aga…”, millele järgnevat ei viitsi enam keegi kuulata või lugeda. Ometi on just see “agale” järgnev osa tihtipeale kõige tähtsam. Teema valik polegi oluline – olgu selleks maailmalõpp või midagi muud –, kuid teadlast tasub kuulata. Väikeseid “maailmalõppe” toimub kogu aeg. Iga päev hääbub mõni liik, sureb välja mõni keel ning majanduseski on oma mõõnad, mis mõnikord päris maailmalõpuna tunduvad.
Kui nüüd minna tagasi maailmalõpustsenaariumide juurde, mis tavainimese jaoks on tunduvalt atraktiivsemad kui tihti abstraktsena näiv teadus, siis mis saab juhtuda? Vaatleme mõnd võimalikku stsenaariumi, jättes kõrvale inimkonna võimekuse teha massisuitsiid tuumarelvade abil.
Loe edasi siit: www.postimees.ee
