Andestamine on tugevate eesõigus

Mineviku kütked
Teraapiaklient Riina (nimi muudetud) on oma lapsepõlvest rääkides väga kurb. Pole ka ime – naise minevikus on palju valu ja hülgamist, ta on kogenud nii emotsionaalset kui füüsilist vägivalda. Riina vanemad olid alkohoolikud, kel oli raskusi töökohtade hoidmise ja koduse majapidamisega. Sagedased joomapeod ja vanemate omavahelised lahingud ei lasknud Riinal ja ta nooremal vennal kooliasjadele keskenduda ega omaealistega sõprussuhteid luua. Näen, kui valus on Riinal kõigest sellest rääkida, ometi lükkab ta selja sirgu ja kordab: “Ma olen oma vanematele andestanud.” Miks ometi on mul teda nii keeruline uskuda?
Inimese psüühika on loodud nii, et need kogemused, mis ei ole lõpetatud, jäävad alles rakumällu, mõjutades igapäevaselt inimese mõtlemist, emotsioone ja käitumist. Need allasurutud ja “unustatud” kogemused neelavad väga palju tähelepanu ja elujõudu ega lase meil olla olevikus ja seda nautida.