Ava külgmenüü

Andestamine on esimene ja suurim samm enesetervendamise teel

Olete ehk kuulnud ennast või kedagi teist ütlemas sõnu: "Ma olen täielikult andestanud, unustanud, lahti lasknud, mind see ei mõjuta, mulle ei lähe enam korda, ma olen üle saanud, ma pole solvunud..." Aga ometi me meenutame kirglikult ja räägime väikesel kibedusenoodilgi, mis ja kuidas siis ikkagi juhtus. Olgem nüüd enese vastu ausad. Siin on veel tükkmaad tööd, et enesega toime tulla. Täielik andestamine ja vabaks laskmine tähendab seda kui me suudame rahuliku südamega, tagasi vaatamata, minna edasi. Seni, kuni minevik tõstab üles emotsiooni, pole me täielikult kellestki ega millestki veel üle saanud. Ja neid teemasid on meie sees kui palju, alates pereliikmetest ja lõpetades tuttavate-töökaaslastega, kirjutab Kõiksuse Kanaldused.

Andestamine – see on kohutavalt raske, eriti kui keegi on teinud sulle sihilikult halba, reetnud sinu usaldust, alandanud su väärikust. Ja veel keerulisemaks, vahel ehk isegi võimatuks, muudab andestamise asjaolu, et meie ego, mis on saanud riivata, seab leppimiseks tingimuse, et “süüdlane” peab kogu halva heaks tegema. Teate, nii ei saa! Pole kunagi ühte süüdlast. Enamus tülidel, konfliktidel ja draamadel on enamasti mitu osapoolt. Süüdistada saame üksteist ainult selles, et igaüks tõlgendab asju omamoodi ja me pole valmis teineteist südame kaudu kuulama. Mõistus nõuab jalgu trampides oma õigust taga ning selle asemel, et tegeleda teineteise mõistmisega, me kulutame oma jõudu tõestamisele, kuidas sina oled vale ja mina olen õige.

Ilma kontota saate ühes kuus lugeda kuni 5 tasuta artiklit. Selle artikli edasi lugemiseks logige sisse või liituge Alkeemiaga luues endale tasuta konto.