Ehkki aruanne ei eita kaugeltki mikroobidega kokkupuutumise olulisust, sedastab selle kokkuvõte, et kontakti kadumine mikroobsete “vanade sõpradega” võib olla oluliseks teguriks terve hulga tõsiste haiguste juures, vahendab Medical Xpress.
Nimelt paistavad immuunsüsteemi regulatsioonihäired lisaks allergiatele põhjustavat mitmeid muid kroonilisi põletikulisi haiguseid nagu esimese tüübi diabeet ja hulgiskleroos (sclerosis multiplex). Kokkupuute puudumine õigete mikroobidega võib olla allergiate ja krooniliste põletike laialdase leviku peamiseks põhjuseks.
Enam kui 20 aasta jooksul pärast “hügieenihüpoteesi” püstitamist kogutud tõendite üksikasjaline analüüs kinnitab nüüd, et esialgne oletus ei pea vett.
Ühendkuningriigi ja Iirimaa nakkuste ennetamise liidu riiklikul konverentsil Liverpoolis aruannet esitlenud kaasautor, Londoni hügieeni ja troopilise meditsiini kooli auprofessor Sally Bloomfield selgitas: “Arusaam, mille kohaselt kokkupuude mikroobidega on immuunsüsteemi tervise seisukohalt kriitilise tähtsusega, peab põhimõtteliselt paika. Kuid arvamust, nagu ohustaksid astma ja muud allergilised tervisehäired rohkem selliseid lapsi, kes tänu hügieenilises kodus elamisele nakatuvad harvem, ei kinnita miski.”
Aruande teine autor, samuti Londoni hügieeni ja troopilise meditsiini kooli juures töötav dr Rosalind Stanwell-Smith märkis: “Allergiad ja kroonilised põletikud on tõsised tervisehäired. On aeg möönda, et koduse ja isikliku puhtuse lihtsameelne süüdistamine probleemis on väär, kuna juhib tähelepanu kõrvale toimivate lahenduste otsimiselt ning tegelikelt, tõenäoliselt märksa keerulisema olemusega põhjustelt.”
Kui mure “ülemäärase puhtuse” pärast ajendab inimesi iseend ja oma lapsi väga tõenäoliselt haiguseid põhjustavate patogeenidega nakatama, on tema hinnangul oht tõsine.
Professor Graham Rook, üks aruande kaasautoreid ning “vanade sõprade” hüpoteesi väljatöötajaid, kommenteeris: “Allergiate ja põletikuliste haiguste üha laiem levik paistab vähemalt osaliselt johtuvat tõigast, et me kaotame järk-järgult kontakti terve hulga mikroobidega, millega käsikäes on juba ürgajast saati arenenud meie immuunsüsteem.
Alles nüüd oleme hakanud märkama selle mõjusid, mida kahtlemata võimendavad pärilikud soodumused ja meie nüüdisaegsest elustiilist tulenevad tegurid toiduvaliku iseärasustest ja keskkonnareostusest stressi ja liikumisvaeguseni.
Paistab nii, et nüüdseks on mõnede inimeste immuunsüsteemid ebapiisavalt reguleeritud ning võimetud toime tulema kõigi ülejäänud teguritega.”
Dr Stanwell Smith selgitas taolise asjadekäigu võimalikke põhjuseid: “19. sajandist alates, kui allergiaid rohkem täheldama hakati, on meiega koos elavate, toidu, joogi ja hingeõhuga meie organismi tungivate mikroobide kokteili koosseis pidevalt muutunud.
Osaliselt on põhjuseks edukas võitlus nakkushaigustega, mis minevikus ränka lõivu nõudsid — toona oli Londonis iga kolmas surija alla viie aastane laps. Muutusi on esile kutsunud sellised meetmed nagu puhta joogivee ja tervisele ohutu toidu parem kättesaadavus, paremate sanitaartingimuste ja kanalisatsiooni laialdasem levik ning võimalik, et antibiootikumide ülemäärane kasutamine.
Ehkki kõik see on nakkuste trotsimiseks hädavajalik, on samad arengud pahaaimamatult muutnud meie läbisaamist inimestega keskkonda jagavate “mikroobsete sõpradega”.”
“Vanade sõprade” seltskonnast oleme ilma jäänud muulgi moel: nüüdisaegsetes eramutes ja korterites elutseb tunaste maakodudega võrreldes teistsugune, üheülbalisema koosseisuga pisikkond.
See pole kuidagi seotud puhtuse hoidmise harjumustega: ka kõige säravpuhtamad kodud kubisevad bakteritest, viirustest, seentest ja tolmulestadest. Peamine põhjus on, et mikroobid tulevad tuppa väliskeskkonnast, linnakeskkondade mikrofloora ja -fauna erinevad aga talude ja agraarpiirkondade omast väga suurel määral.
“Hea uudis,” rõõmustab prof Bloomfield, “on, et meil ei seisa ees ränkraske valik nakkushaigustega riskimise ning allergiate ja põletike põdemise vahel.
Nakkushaiguste ohtu kasvatavad antibiootikumi-resistentsus, globaalne rahvasteränne ja elanikkonna vananemine, mistõttu hügieenireeglitest kinnipidamine meie kõigi huvides muutub üha olulisemaks.”
“Seni pole veel selge, kuidas allergiate ja krooniliste põletike üha laiemat levikut pärssida,” nentis prof Rook.
“Hetkel uuritakse mitmeid paljulubavaid lahendusi, kuid üks on kindel — hügieeni käestlaskmine ei aita meil oma “vanu sõpru” uuesti leida, vaid teeb meid haavatavaks uute vaenlaste suhtes nagu E. coli O104.”
“Üks oluline asi, mida me saame teha,” rõhutas prof Bloomfield, “on jätta jutt “liigsest puhtusest” ja panna inimesed mõtlema sellele, kuidas õiget sorti mustusega ohutult taasühineda.”
Allikas: www.forte.ee
