Kui ma pärast seda kuulsin kedagi kusagil jälle seda haiguse-juttu rääkima hakkavat, sain ma iga kord nii vihaseks, et tundsin end vihast lõhkevat.
Kuuldes seda juttu aastast aastasse aina edasi, hakkasin tundma, et tahaksin püsti karata ning sellest rääkivat inimest raputada, paluda tal üles ärgata ning mõtlema hakata. Kuulsime sama asja peaaegu kõigilt, kellega rääkisime. Tundus, nagu nad oleksid kõik samas koolis käinud ja sama õpetaja juures õppinud. See tekitas minus tunde, nagu oleksin sattunud keskaega ning järgmiseks soovitatakse mul sõltuvust aadrilaskmisega ravida.
Täna, olles aidanud terveneda tuhandetel Paxi- ja teiesarnastel inimestel, võin ma täie kindlusega öelda, et alkoholism jt sõltuvused ei ole haigused.
Kui alkoholism ja narkomaania pole haigused, siis mis nad on? Kui vastata lühidalt, siis neid sõnu kasutatakse kirjeldamaks seisundit, milles me avastame end pärast piisavalt pikka aega alkoholi või teiste sõltuvusainete tarvitamist olevat ja meil on välja kujunenud sõltuvus, mis omakorda tähendab, et me ei suuda ilma tõsiste võõrutusnähtudeta nende kasutamisest jäädavalt loobuda.
Alkohol ja sõltuvusained iseenesest ei ole probleem; inimesed kasutavad neid oma probleemidega toimetulemiseks. Neil probleemidel on alati nii psüühilisi kui füüsilisi komponente – alates aneemiast, liiga madalast suhkrutasemest veres või kilpnäärme alatalitlusest kuni tähelepanuhäirete, ajulainete mustri tasakaalutuse või sügava emotsionaalse valuni. Nende põhjuste sammsammulisest eemaldamisest saate lugeda veidi hiljem, kuid kõige selle aluseks on järgmine eeldus: kui alusprobleemid on leitud ning lahendatud, siis vajadus alkoholi või narkootikumide järele kaob.
Sooviksin, et inglise keelest kõrvaldataks sõna alkoholism, samuti alkohoolikuks ja sõltlaseks sildistamine, mis on oma olemuselt häbivääristavad. Ainuüksi sõna alkoholism külge on haagitud kogu maailma süngus. Oleme alkoholismi käsitlevatest uuringutest, teooriatest, loengutest, lugudest ning esseedest üle ujutatud, kuigi tegelikult on inimesed vaid oma alusprobleemidega toime tulla püüdes alkoholismi küüsi sattunud.
Alkohol on kõigest kiire ja lihtne viis argireaalsus talumatust talutavaks muuta. Selleks on vaja vaid alkoholikauplusse minna ning paar pudelit osta. Sõltlaste jaoks on alkohol nagu kark luumurru korral, mille abil ringi liikudes on hõlpsam päevi õhtusse saata. Vaatamata sellele käsitlevad arstid ja teadlased ikka veel alkoholismi kui probleemi, kuigi tegelikult pole sellel alusprobleemiga üldse midagi pistmist. Sama hästi võiksid nad kroonilise sügelusprobleemiga patsientide ravimise eesmärgil mitte põhjust, vaid sügamist kui tegevust uurida.
Oletame, et teil on krooniline sügelus ning te sügate seda kohta terve päeva regulaarselt. Kas teil on sügamistõbi? Kas te olete sügamishoolik? Muidugi mitte. Või teine näide: kui teil on pidev peavalu ja sellega toimetulekuks võtaksite mitu korda päevas aspiriini, kas te kannataksite aspirinismi all ja kas teid peaks kutsuma aspirinohoolikuks? Veelgi olulisem on küsimus, et kui te otsiksite nende vaevuste raviks abi, siis kas teil ravitaks sügamistõbe või aspirinismi? Muidugi mitte. Ravitaks neid vaevusi, mille tõttu te end sügama või aspiriini võtma hakkasite – näiteks mürgise aine nahale sattumisest põhjustatud allergiat või stressi.
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Chris ja Pax Pentissi raamatust „Sõltuvustest vabanemine“.
