Neuroteaduse vaatenurgast on tunnelikogemusele püütud leida vastust ebakõlast aju visuaalkorteksi toimimisel. Visuaalkorteks on aju osa, mis töötleb silmade kaudu saadavat informatsiooni. Väidetakse, et inimene näeb nägemusi eluohtlikus olukorras ajus tekkiva hapnikupuuduse tõttu. Kes teab?
Enamik sügavaid surmalähedasi kogemusi hõlmab ühel või teisel viisil kokkupuudet tunneli lõpust paistva heleda valgusega. Räägitakse enneolematust, ebamaiselt säravast, sõnadega väljendamatust, üleni armastusest koosnevast, kõike läbivast jumalikust valgusest. Üleloomulik valgus loob kõige kindlama kaitstuse tunde, mida kunagi tuntud. Surma lähedust kogenul kaob hirm nii surma kui ka elamise ees. Tõdetakse, et elu ei ole koht, kust peaks põgenema, kuigi mõnele on avanenud võimalus näha ka piiri taha, kus paistab heaolu, õnn ja rahu ning kuhu südamest minna soovitakse.
Vaadates oma elule surmasuus otsa, selguvad uued arusaamad maailma ja inimelu kohta. Elu saab uue tähenduse. Kui varasemalt võis huvitada omakasu ja võim, siis asemele tuleb teistest ja maailmast hoolimine. Asi pole püüdes olla maailma vaimu ees viisakas ja tagasihoidlik vaid siiras soov olla parem inimene. Surmalähedase kogemuse puhul antakse väidetavalt hinnang oma tegudele ise – kas elasid tühja või täitsid eluülesande.
Kuuleme kas surmalähedane kogemus on vaid ajust tulenev illusioon või eksisteerib teadvus ka aju väliselt. Intellekt vs intuitsioon. Kas ja kuidas on võimalik surmaks valmistuda ja oma surmaprotsessi juhtida. Mis on elu ülesanne ja mis siis ikka saab elust pärast surma.
Vaata kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Karl Käsnapuu raamatu „Surmalähedased kogemused“ kohta lisa SIIT.
Saatejuht Anneli Urge on õigustaustaga holistilise regressiooni terapeut, storyteller ja põnevike „Jokk ehk juriidiliselt on kõik korrektne“ (Pilgrim 2019) ja „Šokiterapeut“ (Pilgrim 2021) autor.
