Tõusen hommikul kella 5 ajal ning avan oma telefoni kirjavahetuse, millesse ei ole olnud aega varem süveneda. Eelmisel päeval olen saanud sõnumi sensei Kawaharalt, kus ta teatab, et on olnud teel Fukuokast Kōyasani poole juba ligikaudu kümme tundi ning pärast eilset ööbimist Kōyasani vahetus läheduses on valmis mulle lõuna ajal järele tulema. Sensei vabandab, et auto on rahvast täis, kaasas on kaks ravitsejat, kes mind distantsilt tervendasid, kui jalg pärast seitsetsadat kilomeetrit alla tahtis anda. Lepime kokku koha ja kellaaja, et kohtuda ning lahkuda sinna, kuhu kuulun ja kuhu olen tulnud inimeseks olemist õppima - oma tavaellu, kirjutab Merike Villard raamatus"Värav hingede maailma".
Teisipäev, 17.05.2018, neljakümne seitsmes päevVärav hingede maailma, lahkumine KōyasaniltTaas goma puhastaval tulerituaalil. Ainult et täna hommikul on kõik pisut teisiti. Altari ees koos Muryokoini templi munkadega on ka tiibeti munk palves, et meile kõigile, kes me kohale oleme tulnud, puhastust loitsida.
